See on Papayton.

Mitte lihtsalt järjekordne strain, vaid tõeline kunstiteos. Harva olen näinud nii suuri, tihedaid ja raskeid õisi. Õied on hiiglaslikud, kompaktsed ja üllatavalt rasked isegi pärast aastaid geenidega töötamist. Saagikuspotentsiaal on tõsine, ent struktuur ja tihedus jätavad igast küljest premium-mulje.

Visuaalselt annab tume, peaaegu mustjas toon taimele ainulaadse kohalolu. See ei kasva lihtsalt, vaid tõesti eristub.

Ja siis tuleb terpeeniprofiil… Esmalt magus ja kreemjas, kihiline puuviljase šerbeti nootidega ja viimistletud pehme, peaaegu jäätiselaadse rikkalikkusega, mis püsib suul. Kompleksne, ümar ja sügav. Mitte terav ega agressiivne, vaid peen ja kauakestev. Selline aroom, mis täidab ruumi hetkega ja jääb sinna pidama.

Meie viimase fenohunti käigus paistis fenotüüp #8 selgelt teistest üle. See ongi see, mille jätame tulevaseks aretustööks alles. Aga nagu iga tõelise meistriteosega, kaasneb ka sellega vastutus. 

Papayton ei ole algajatele. Ta on stressitundlik ja nõuab täpsust. Keskkond, toitmine, ajastus – kõik peab olema ideaalne. See tasub end ära kogenud kasvatajatele, kes mõistavad, kuidas nõudlikke geneetilisi omadusi ohjata.

Ent neile, kes suudavad selle väljakutsega hakkama saada, võib see olla üks parimaid fotoperioodi straine, mida ma kunagi kasvatanud olen.

Mõned strainid on lihtsad.
Mõned strainid on erakordsed.

Papayton kuulub teise kategooriasse.