Selles episoodis on Fast Buds Talks'is meie külaliseks Sasha ehk Joint Doctor. Loomulikult võtame lahti, kuidas esimesed autod loodi ja miks ta nimetas sordi Lowryderiks. Räägime ka sellest, kui uskumatuks on tänapäeva autoflower'id muutunud ja mida tulevik võib tuua. 

Loe selle eksklusiivse intervjuu täielikku ärakirja altpoolt või vaata videot, kui eelistad videoformaati!

 

 

Sebastian Good: Kusagil on praegu 4:20 ja mul on väga hea meel, et te täna meiega liitute sellel erilisel Fast Buds Talks episoodil, sest mul on täna siin tõeline kanepikuninglikkus. Jah, Sasha, Joint Doctor ise, on minuga. Kuidas sul läheb, Sasha? 

 

Sasha: Väga hästi, tänan. Kuidas sinuga, Sebastian?

 

Sebastian Good: Mul läheb väga hästi. Rääkisime just korraks kaamera taga. Me kogeme praegu kuumalainet, sina ja mina. Olen Lõuna-Hispaanias. Kus sina hetkel oled? 

 

Sasha: Olen Quebecis, kohe Montrealist ida pool. 

 

 

Sebastian Good: Okei. Oota üks hetk, las ma sean end korda. See on suhteliselt selle kandis, kust sa pärit oled, eks? 

 

Sasha: Jah, ma elan tegelikult samas piirkonnas, kus üles kasvasin. Ma olen siin olnud juba aastaid. Tulime siia tagasi koos naisega ja ostsime väikse farmi siia. Väga mõnus piirkond siin, kohe Vermonti piiri ääres. 

 

Sebastian Good: Okei. Väga lahe, tundub väga-väga ilus. Eriti praegu, nagu suvi, kevad, sügis, kõlab kaunilt. Aga kuidas talved? Ma ise pole väga külma ilma armastaja. Seal võib päris külmaks minna, jah? 

 

 

 

 

 

Sasha: Jah, üsna külm. Võib minna kuni -30 kraadini. See on vist kõige külmem, mis olla saab. Mõnikord jaanuaris või veebruaris läheb päris külmaks. Aga meil on palju lund ja palju tegevusi. Eriti Quebecis armastame talitegevusi, hokit, suusatamist ja kõike, mis jää peal toimub—see teeb meid õnnelikuks. Mulle tegelikult meeldib talv. Mul on nädalavahetuseti isegi töökoht mäesuusakeskuses, kehavormi hoidmiseks ja niisama askeldamiseks.

 

Sebastian Good: Jaa, ütlesid sama ka Spannabisel, mainisid, et töötad mäel. Mul oli kunagi Kanadaks reisitööviisa, umbes 12 aastat tagasi. Ma... võib-olla oli see viga või võib-olla mitte, sest alustasin New Yorgist, 10 päeva hiljem kohtusin oma naisega, kolm kuud hiljem abiellusime. Tulemuseks see, et Kanadasse ei jõudnudki. Ja just see suusamägi oligi minu plaan. Tahtsin tõstukil töötada – siis saan pärast tööd tasuta sõita ja lumelauaga kihutada. 

 

 

Sasha: Jaa, täpselt – see ongi idee. On tõesti imeline mäel töötada, lihtsalt looduses olla, vahet pole, mis ilm on. Ja muidugi iga kell saad suusatada. 

 

Sebastian Good: Kas su naine on ka sealt kandist pärit? See on lahe, sest see, millest mina ilma jään või mu naine kah, kuna tema on USAst – me ei saa perega nii tihedalt läbi käia, aga teil see võimalus on. See on kõige parem. 

 

Sasha: Jaa, perelähedus oli kindlasti üks suurimaid põhjuseid, miks tagasi tulime. Me rändasime natuke ringi, aga mu vanemad olid hästi tugev perekondlik võrgustik, sõbrad. Meil on isegi suvine festival, kas ma olen sellest rääkinud?

Selle nimi on Shazam Fest. See tuleb järgmisel nädalavahetusel. Mu pere, vend, mina ja suur hulk vabatahtlikke teeme seda. See on nädalalõpufestival: muusika, akrobaadid, palju erinevat tegevust meie pere talus, mu vanemate talul. Kui keegi on siin kandis, siis tulge kindlasti Shazam Festile. 

 

Sebastian Good: Tahaks väga tulla, aga noh, ma olen ilmselt – ei teagi, kui kaugel, mingi 8000 km kaugusel. Praegu ma kindlasti tulla ei saa. Aga kindlasti tahaks kunagi sinu juurde jõuda, teha korralik ringreis. Mul on nüüd nii palju sõpru üle maailma tänu kanepikogukonnale, kellega vestlen Instagrami messengeri kaudu – tahaks näha, kus nad elavad, kasvatavad, ja muidugi proovida nende umbrohtu. 

 

Sasha: Absoluutselt! Kui siia kanti tuled, viin sind kindlasti ringkäigule nii legaalses kui ka põrandaaluses tööstuses, tutvustan kohalikke tegijaid.

 

 

Sebastian Good: Seda kasutan ära! Ühel päeval tulen ja ütlen: Sasha, hakka valmistuma, tulen külla ja võtan kaamera ka kaasa, saab lõbus olema ja hiljem saame kogukonnaga jagada. 

 

Sasha: Muidugi. 

 

Sebastian Good: Töötad praegu Doctor's Choice'is, Lowryder, kõik need. Peatselt läheme neist süvitsi rääkima, aga sa tegeled veel muude projektidega, oled väga seotud kanepitööstusega. Millega praegu veel tegeled? 

 

Sasha: Praegu töötan muuhulgas ühes töötlemistehases, mille rajasid minu kaks sõpra Montrealis. Nimi on J2Science. Nad palkasid mind, et arendada neile tooteid, eelkõige hašišit. Sellest tean ja oskan päris palju. Olen aastaid hašišit valmistanud, enamasti mitte jääkide, vaid kanepikasvatuse trimmi ja kõrvalsaadustega. 

 

Sebastian Good: Kuidas sa seda teed? Teed kuiva sõela või pesed jääga? 

 

Sasha: Hetkel teeme just ice hash'i. Kasutame puhast vett ja kvaliteetset trimmi. Tegelikult sordi nimi on Black Cherry Punch. See on üks meie populaarsemaid tooteid.

Sebastian Good: Kõlab maitsvalt.

 

Sasha: On küll. Väga tugev ka. Testid näitavad kuni 70% THC taset. Tegemist on käsitsi tehtud hašiga. Oleme avastanud, et seda pole võimalik masstoodanguna samal tasemel teha. 

 

Sebastian Good: See ongi natuke nagu käsitöökasvatus vs masstoodang. Kas oled nõus? Väike tegija, isiklik kogemus, kvaliteet, see on midagi muud ja just sellest tulebki see väike lisaväärtus. 

 

Sasha: Täpselt. Nii hea on teada, kust sinu kanep tuleb. Legaliseerimisega arvati, et kõik läheb massitootmiseks, käsitööd enam pole, ainult tööstuslik. Tegelikult inimesed ei taha massitoodangut, nad ei taha tööstuslikku umbrohtu. Sama lugu siin. 

 

Sebastian Good: Algab kasvatusest peale. Kui isegi AI jälgiks iga taime, pole see kunagi sama, mis inimese pilk. Õpi tundma taimi, saad kohe aru, kuidas neid aidata, näed defitsiiti. Lõpuks, kes ikka tahab masinaga trimmida, kui saab käsitööd? 

 

Sasha: Täpselt. Suured tootjad lähevad pankrotti, väikekasvataja tuleb tagasi. Väikestel sektorisse siseneda väga keeruline, aga nii on praegu. 

 

 

Sebastian Good: Kõigi sektoritega on nii. Kui legaliseeritakse ja rahavoog tuleb peale, valitseb raha. Aga tarbijad hakkavad mõistma, mis on hea, ja oleme õigel teel. 

 

Sasha: Jaa, olen aastaid proovinud jõuda sellesse seisu, et saaksime siin Kanadas ise seemneid toota. 

Alustasin nagu meditsiiniline kasvataja, väikeses mahus tootjana, nüüd püüan legaliseeritud tööstusse jõuda ja oma seemned ning Doctor's Choice Kanadasse tuua.

Paraku pole veel päris kohal. Teen veel üht asja, millest ei saa väga palju rääkida, kuni kõik pole litsentseeritud, aga varsti loodan häid uudiseid. Meil on siin koos sõprade, partneritega rajatis, mis toimiks kui inkubaator seemnebrändidele, kes tahavad Kanada turule tulla. Näiteks Doctor's Choice, aga ka teised. 

 

Sebastian Good: Niisiis, rajatis on vajalik, sest seemneid tuleb siin toota?

 

Sasha: Täpselt. Kanadas saad kanepitooteid importida ainult teadusuuringuteks. Kui tahad neid siin müüa, pead need ka siin tootma. 

 

Sebastian Good: Arvan, et Tais on sama olukord ning Saksamaalgi plaanitakse sarnast. Loodan, et leiame kunagi lahenduse, samamoodi nagu tubakas või alkohol. Need on kõikjal saadaval, sest neil on oma lobby. Meil pole. 

Sasha: Täiesti uskumatu. Oleks tõesti hea. Aga mis sotsiaalsest poolest? Hispaanias on vähemalt sotsiaalklubi kontseptsioon, palju mõistlikum kui meie legaalsusmudel. Siin saad küll osta, aga see on kommertslik, mitte legaliseeritud. Mõistad? 

 

 

Sebastian Good: Väga õrn piir. Ja see jätab alles ka halli turu ja musta turu, sest väikekasvatajad ei pääse legalsüsteemi, raha valitseb. See meeldibki Hispaania puhul. Mida ma ei armasta Hispaanias, on see, et pole selget piiri, palju taimi tohib. Oleks 4-5 õitsvat taime inimese kohta, oleks kõik selge. Praegu on hall ala—ei tea kunagi, kas võetakse ära või mitte. Lõpuks võib vaid trahvi saada, aga tunne on ikkagi imelik. Arvan, et sa tead seda tunnet väga hästi, sest ma olen kindel, et oled enamgi kogenud. Aga mul on üks küsimus: Joint Doctor, miks just selline nimi?

 

Sasha: Hea küsimus, vist polegi varem küsitud. Lugu algab ülikoolist, olin umbes 20. Juba kasvatasin taimi, olin umbrohuarmastajana tuntud. Sõber Paul ja mina olime suusamäel, lumesajus, aga suutsin ikka jointi rullida enne, kui tippu jõudsime. Olin osav jointirullija. Kord võtsin tema jointi, oli halvasti rullitud. Parandasin ära, ja ta ütles: "Kurat, sa oled Joint Doctor!" Nimi jäigi külge. 

 

Sebastian Good: Vinge. 

 

Sasha: Kasutasin seda isegi DJ nime all, mängisin mõnda aega pidudel regeed. Kasutasin seda pseudonüümina ka artikleid kirjutades, ei tahtnud pärisnime panna. 

 

Sebastian Good: Ma ise pole siiani pärisnimega väljas, Good pole mu pärisnimi. Lõpuks olin ise kah vihane, et panin Sebastian, sest see on mu päris eesnimi. Oleks võinud panna Phil Good. 

 

 

Sasha: Noh, Dr. Phil Good on juba olemas. 

 

Sebastian Good: Tahan su minevikku tagasi minna, sest sul on väga huvitav pere taust. Saa hästi aru, ma tunnen end sinu vanemate loo osas ära. Olin ise mõnda aega suurtes linnades nagu New York ja Barcelona, kuid lõpuks tahtsin linnast ära, rohkem kasvatada. Kuigi mul praegu pole veel oma talu, on see sinu pere taustaga sarnane, eks? 

 

Sasha: Jah, täpselt. Mu vanemad otsustasid linnast ära kolida just siis, kui ma sündisin. Nagu paljud tolle aja hipid, soovisid nad paremat, tervislikumat elu, kasvatada ise toitu, olla jätkusuutlikumad. Ostsid väikse farmi ja hakkasid kitsi pidama. Selline kasvatus oligi, kanep oli osa sellest, sest vanemate sõbrad käisid meil. See oli sotsiaalne asi, ei olnud meie pere jaoks negatiivne teema. Isa oli kaua enne mind kasvataja, sain temalt palju õppida, ka seadusega oli tal palju pahandusi – sattus vangi, kui olin 11. aastane. 

Pidin ise rohkem farmi eest hoolitsema. Tagantjärele oli see raske aeg, aga isa ise ütleb, et vangla-aasta oli elumuutev, sai suurepärasesse vormi, hakkasime perega koos jooksmas käima, mina olin pigem spordipoiss. Hakkasin abistama isa kastmises, nii see kasvatus-soolikas tekkis, sest isa kanep oli ümberkaudu kuulus. Ka tema on siiani üks mu suurimaid fänne, käib konverentsidel kaasas, testib mu taimi oma aias.

Aru saad, 70ndatel polnud siin eriti kasvatajaid, enamus kanepit oli imporditud, seemnetega. Isa sorti hinnati kõrgelt. Nüüd käib mu ema ja isa kaasas üritustel, neil on palju häid lugusid ning nad testivad mu taimi enda aias.

 

 

Sebastian Good: Väga tubli testkasvataja! Loodan ise ka pere jaoks testkasvatajaks saada. Minu majas pole kanepist halba varjundit. Laps on alles viiene, küsib asju, peab seletama, mõnes mõttes ka ettevaatlik olema. Huvitav kuulda, kuidas sinul see oli – et olid sportlik, mitte kohe kanepisse kiindunud. Veel huvitavam, et sinu pere elas juba orgaaniliselt, enne kui see trendiks sai. 

 

Sasha: Täpselt nii. Alles hakkas orgaanika moeks saama, 70ndatel ilmusid biodünaamika raamatud. Mu vanemad tundsid seda teemat süvitsi, isa aitas asutada Organic Crop Improvement Association'i. See arendas ülemaailmse sertifikaadi, isa sõitis ringi ja abistas talunikke Peruust mujale. Tänaseks on orgaanika võimas trend, aga ta oli alguses juures. 

 

Sebastian Good: Mõtled, see võis olla üks põhjus, miks taimed erilised olid? Orgaaniline kasvatus annab parema maitse, mu arvates. 

 

Sasha: Kindlasti. Pole kahtlust. Kui paned midagi suhu või suitsetad, tahad, et see on puhas. On ka mulla tervis, tootjate ja tarbijate tervis. 

Sebastian Good: Ja mulle, eraelus, kui laps on väike, pistab imelikku suhu, pole kemikaale vaja karta. Tore on näha, kuidas ta putukaid kogub, jookseb emale näitama, ema jookseb minema, meil kõigil lõbus – see on...

 

Sasha: Oh, väga lahe! Huvi loodusteaduse vastu kasvab. 

 

Sebastian Good: Väga uhke tunne, kinnitab, et oleme õigel teel – linnast ära kolida oli õige samm. Esimene aasta lapsega Barcelonas oli okei, aga kaua ma enam ei jaksanud. COVID veel veenis mu naist – kui kaheksa nädalat ei tohtinud seaduslikult tunnikski õue minna, ütles ta: “Ei, ma tahan aeda, ma tahan maaelu.” 

 

 

Sasha: Paljud inimesed tundsid sama. Sama jõud tõi mu vanemad 70ndatel tagasi maale, jätkusuutlikumale elule. Mõnikord ainuüksi loodusest osa saamine teeb elu paremaks. Linnas kinni olla on raske, meil kõigil on loodusarmastus sees, mõni lihtsalt pole seda leidnud. 

 

Sebastian Good: Midagi kasvatada on hoopis teistmoodi.

Saad erilise suhte sellesse, mida kasvatad — seetõttu tundubki oma saak maitsvam. 

 

Sasha: Täpselt nii, kehtib mitte ainult kanepi kohta, vaid ükskõik mille kohta, kuhu armastust paned. Igapäevane hool ja kannatlikkus toob lõpuks midagi erilist. 

 

Sebastian Good: Üks asi veel – isa vahelejäämine ja aasta vanglas eemal. Kuidas see mõjutas sind suhte osas taimega ja autoriteetidesse? Mul pole endal sellist kogemust, aga politseisse suhtun ikka kui vastastesse, sest kanep pole riigis legaalne. Sina pidid aga lapsepõlves seda kogema. Kuidas mõjutas see sinu teekonda? 

Sasha: Mul olid samuti aastaid hirm võimuesindajate ees. Kõik, mis juhtus, sisendas ettevaatlikkust. Isa ütles, et nüüd oled vandenõus, tahad või mitte. Pead olema ettevaatlik, kellega räägid, mida teed, peab olema tark. Ma lihtsalt tahtsin leida turvalise viisi taimega edasi töötamiseks.

Kõik, mida tegin, tegin ülimalt ettevaatlikult, suuri jamasid polnud, aga oli palju napikaid. Täna lihtsalt tunnen end õnnelikuna, et mul pole enam seda hirmu. Aastaid elasin teadmises, et võin kõik kaotada, isegi kui kedagi ei kahjusta. Nüüd on see kadunud, ehkki vahel ikka meenub. 

Viimastel aastatel olen saanud legaliseerimise ja meditsiiniliste lubadega rohkem avalikuks tulla, kasutada oma pärisnime. On hea tunne olla esindusnägu. Ja kui midagi nüüd juhtub, olen valmis ja tean, et see pole maailma lõpp, sest pole ju tegemist kõvade narkootikumidega. 

 

Sebastian Good: Jaa. Ja nüüd on sul Kanadas palju parem. Ma poleks Saksamaal seda teinud, mida Hispaanias teen – siin pole mul kunagi üle kuue, seitse taime. Ei riski sellega, sest nägu on avalik ja riigis see pole täielikult legaalne. Aga mulle piisab enesevarustusest. See ongi see hirm. Kuid see armastus taime vastu: millal tekkis sinus tõeline kirg, et tead, nüüd lähed lõpuni selle alaga?

 

 

Sasha: Minu elus hakkas kõik muutuma, kui 16-selt sattusin mootorrattaga avariisse. Pikk taastumine. Sellel suvel oli mul onu, farmi töötaja, kes tutvustas mulle suitsetamist. See aitas mul avatumaks muutuda, valu taluda. See muutis elu, hakkasime koos kasvatama.

 

Sebastian Good: Väga põnev. 

 

Sasha: Meil olid ägedad geneetikad – kasvatasime näiteks Sensi Seeds'i Big Budi, teine juba teadis, mida teeb. Õppisin palju. Kasvatasime metsas, geriljastiilis, kohtades, kuhu keegi ei satu – see oli osa lõbust. Hommikul vara läksime, kompost kotti, selga. See oli ka veidi põnev, aga taimed ja tulemus olid ilusad. Inimestele meeldis mu umbrohi, see oli nagu suvine eluviis, millest sai täisväärtuslik osa – suvel kasvatasin, õpilasena naasin alati farmi ja kasvatasin, sellest sai elustiil. 

 

Sebastian Good: Lahe! Ka mul olnud selline aeg, aga Saksamaal polnud võimalust niimoodi kasvada – metsad olid läbi käidud, esimesed taimed kadusid ja kaotasin huvi. Taimi vanematega kodus kasvatada ei saanud. Nende leid sid alles hiljem. Aga sina vist pole kunagi päris lõpetanud, ka pärast kodust lahkumist?

Sasha:

Täpselt nii. Lowryder ja autoflower'id sündisidki seetõttu, et sain neid kasvatada kõikjal, igal aastaajal – sees talvel, aias suvel – vähe vaeva, tulemused olemas.

Olin Vancouveris väga määraval ajal. Kui kool tehtud ja kolisin tüdruksõpra sinna, oli Vancouver kanepisõbralik ja täiesti pöörane linn. 

 

Sebastian Good: Sama aeg, kui ka Jorge Cervantes seal tegutses. Enne Euroopasse kolimist, kõik olid seal. 

 

 

Sasha: Ta oli tõesti varakult kohal. Marc Emery nimetas end kanepi printsiks, rajas poe, kus müüdi seemneid. Politsei teda eriti ei tülitanud, Vancouveril olid suuremad probleemid, eriti raske narkootikumidega. Tolerantsust oli. Ka mina töötasin natuke Emeryle, tema Cannabis Culture ajakirjas hakkasin ka artikleid kirjutama.

Pikem lugu, aga sain võimaluse minna Poola kanepit uurima. 

 

Sebastian Good: Just, see oli see, kui said komparatiivse katse läbi viia? 

 

Sasha: Jah. Lowryderi vanemliinid olid teiste seas üks neist sortidest, mida katsetasin. Tõin Poola kaasa kõik oma erinevad sorte ning tegin teisel aastal katse sealsetes kasvuhoonetes.

Õppisin tööstuskanepit, kuid nad teadsid, et mu tõeline huvi oli THC-kanepis.

Sain osa kasvuhoonest, alustasime suvel, hilja, ja just see Lowryderi eellane ehk Willy's automatic paistis kiire õitsemise poolest silma. Alles hiljem taipasime, mis meil käes oli. Aga pärast seda ...

 

 

Sebastian Good: Enne kui süvitsi läheme, räägime Lowryderist, sest see ongi sinu pärand. Tahaks teada sinu kasvatusnippe autoflower'itele, aga tähtis on ka Lowryderi lugu. See ongi umbes 20 aastat turul olnud?

 

Sasha:

Täpselt. 2003 tulid esimesed Lowryderi seemned müügile, kuid arendus käis aastate kaupa enne seda.

 

Sebastian Good: Mis suunas sind pungadelt seemnete ja aretamise peale? Mis sütitas huvi aretuse vastu? 

 

Sasha: Mul oli üks vanem sõber Antonio – natuke nagu Mehhiko rastaman, kes teadis kanepist uskumatult palju. Tal oli alati huvitavaid seemneid ja üks neist, mille ta mulle andis, oli Mexican ruderalis. 

 

Sebastian Good: Kuulus Mexican Rudy. Kõik autoflower'i austajad teavad, see ongi Lowryderi esiisa, jah? 

 

Sasha: Täpselt.

See taim oli ainulaadne, sest Antonio juures suvel käies olid tal juba pisikesed taimed valmis ja kuivamas - väga kiire õitseja. Maitse oli hea, küll kergema toimega, kuid sel ajal oli see suur asi, sest muud polnud võtta.

Ei saanud me aru, kuidas see toimib, aga Antonio andis neid seemneid nii mulle kui mu sõbrale Christianile. Hakkasime kasvatama. Farmist kolides ühikatesse ja korteritesse vajasin väiksemaid, kiireid ja kompaktseid taimi. 

 

Sebastian Good: Tundub loogiline, ühikates ja väikestes tubades on vaja väikeseid taimi, olla diskreetsem. 

 

Sasha: Just. Mida väiksem ja kiirem, seda parem. Katsetasin erinevaid geneetikaid, enne kui Lowryder tekkis – see võttis mitu aastat, enne kui omadused stabiliseerusid.

 

Sebastian Good: Mexican ruderalis, sõber Christian, kas alustasite nende ristamist? Loote hübriide erinevate sortidega? 

 

 

Sasha: Just. Meil oli Vancouveris ühiskorter, külalistetuba jagatud: tema taimed ühel, minu omad teisel pool. Ta oli ülitäpne, mina pigem loominguline. Tõime kokku kõik, mis meil oli, palju erinevaid ristandeid, sh ruderalis x William's Wonder, Northern Lights #2, palju mõndagi muud. 

Pärast tegime nendega väikeses mahus katseid, unistus oli kunagi turule tuua.

 

Sebastian Good: Kas need seemned läksid kohe tööle või jäid alles?

 

Sasha: Kasvatus toimus väikese mahuga, aega oli piiratud testimiseks. Töö käis, eesmärk oli leida midagi uut ja lihtsasti kasvatatavat kõigile, ei osanud aimatagi, et sellest saab täiesti uus kanepikategooria. 

 

 

Sebastian Good: Millal said aru, mis sul käes on? Kas panid seemnetele nime, viisid Poola kaasa? 

 

Sasha: Seemned viisin Poola, need olid esimese põlvkonna ristandid. Esimene põlvkond oli kiire, aga mitte automaatne – alles paari kolme põlvkonna pärast tuli auto-omadus tagasi. Kolmekordne ristand: ruderalis, Northern Lights ja William's Wonder, siis üks kord omavahel paaritamine – kasvatamine jätkus Kanadas.

 

Sebastian Good: Kas ristasid, aretasid edasi Poolas?

 

Sasha: Täpselt, Poolas toimus inbred, siis kolisin Kanadasse, Saskatchewanis töötasin päeval kanepiseemnete firmale, õhtul tegelesin oma aretusega. Sõbra Dave keldris kasvatasime, temale kuuluvad paljud tolle aja fotod. Taimed kasvasid 24h valgusega, järsku paari nädala pärast ilmusid isastaimedel õiepungad – üllatus! Hoidsime kõik need taimed alles ning järgmine põlvkond oli juba 100% automaatne. Ei saanud kohe arugi, mõistsime hiljem, et tegemist on recessive geeniga. Enne ei kutsunud seda Lowryderiks, vaid Willy's automaticuks. 

 

 

Sebastian Good: William's Wonder – see oli su üks lemmikuid varem, kas pole?

 

Sasha: Jah, täpselt. Williese maitse jäi sisse ka Willy's automatiku esimestesse põlvkondadesse. Hiljem tuli nimi Lowryder, lugesin ajakirja Lowrider, mis Chicano lowrider-autodest rääkis. Kuna oli ka Mehhiko geneetikat, siis panime nime tähestiku “y”-ga muudatuseks.

 

Sebastian Good: Siis oli Lowryder, auto-geen stabiliseeritud. Kui kaua võttis selektsioon?

 

Sasha: Algul toimus kõik väga väikeses mahus. Internet alles kogus hoogu. Jagasin infot foorumites, näiteks overgrow.com ja Hybrid – viimast haldasin ise, see oli autoflower'i foorum, info levis kulutulena. 

 

Sebastian Good: Sealt saigi igaüks teada, kuidas autoflowereid kasvatada. Ei pidanud enam valgusrežiimi jälgima, kasvõi aknalaual, põnev uudis. Paljud inimesed, ka algajad, said lihtsalt kasvatada. 

 

Sasha: Just. Suur- ja profikasvatajad polnudki põhiline sihtrühm – idee oli teha lihtsamaks kõigile oma tagavaraks kasvatamine. 

 

Sebastian Good: Kuidas mõjutas see musta turgu? Kuidas edasi jätkasid, tootjad/aretajad üle maailma?

 

Sasha: Alguses tehti vigu – väikese populatsiooniga aretus andis inbreeding'u, tüüpilised vead. Esiotsa Lowryder oli väga hea maitsega ja piisavalt tugev, kuid pärast mitut generatsiooni tekkis liiga palju väikseid ja kummalisi taimi. Seepärast tegin uusi versioone: Diesel Ryder, Chronic Ryder – uued geenid sisse, rohkem potentsiaali.

 

Sebastian Good: Kas sellest sündis ka Lowryder 2? 

 

Sasha: Jah, Lowryder 2 oli see, mida enamik inimesi lõpuks tundma õppis, sest sellest sai üks aegade populaarsemaid sorte. Ristasime originaal-Lowryderi Santa Mariaga (Brasiilia geen), mis andis erilise maitse ja stabiilsuse. See oli tugevam, hakkas kiiresti levima. 

 

Sebastian Good: Kas tol ajal olid need kõik tavalised seemned või tegid juba ka feminiseeritud? 

 

Sasha: Algul tavalised, feminiseeritud tuli alles mõne aasta pärast. Alguses oli kõik mustal turul. 

 

Sebastian Good: Kuidas muutus elu, kui said meditsiinilise loa ja võisid kasvatada avatumalt?

Sasha: Paar aastat sain olla meditsiiniline kasvataja, määratud patsientide jaoks. Mitte kommertsluba, aga kaitse – sain ise kasvuhoone teha ja ei pidanud politseid kartma, kui taimede arv oli mõõdukas. Õhkkond muutus üldiselt lubavamaks, muutus elamiseks mõnusamaks, kuigi vahel tundsin, et patsientide jaoks kasvatamine muutus ajaraiskamiseks – võtsin tõsiselt, aga tegelikult tahtsin pidevalt aretada uusi sorte. Samas võimaldas see siiski edasi tegutseda.

 

 

Sebastian Good: Täiesti mõistan. Mõnikord kasvatad ainult endale, f1 aretad lihtsalt lõbu pärast. Kodu- ja hobi-kasvatajad teavad, kui tüütu võib olla trimmimine. Kui muudad asja tööks, on see kohe teine koormus. 

 

Sasha: Täpselt nii. Tunned, et pead võimalikult palju kasvatama, sest patsiendid tihti maksta ei jaksa – mõnelegi tuleb anda tasuta, teed siis kõrvalt oma aretusi. Aga oli äge, et sain kasvuhoones vabalt kasvatada, inimesed tulid külla ilma hirmuta, käidi kasvumajaga tutvumas, näitasin taimede arengut – lausa nagu väike kanepiturism.

 

Sebastian Good: Ükskord tulen kindlasti Joint Doctori kanepituurile läbi sinu kasvumaja. See oleks imeline. Aga legaliseerimine ise on olnud keeruline ja pikk protsess. 

 

Sasha: Jah, regulatsioon on läinud liiga karmiks, meeletu bürokraatia, kõik pakitakse väikestesse plastmasskarpidesse, tohutu raiskamine. See võtab asjalt mõnu ära.

 

Sebastian Good: Jaa, täiesti mõttetu raiskamine! Lihtne klaaspurk hoiab ürti kuid, kui paned selle minikotti, jääb ainult puru järgi. See on lihtsalt kurb.

 

Sasha: Täpselt. Aga see ei võta kirge ära. Võitlus jätkub. 

 

Sebastian Good: Jaa, võitlus ei lõpe kunagi. Aga kasvõi see, et saame avalikult rääkida. Mul on sõpru üle ilma, kes näitavad nägu isegi seal, kus see eriti legaalne pole. Ma ei tee kellelegi kahju, pigem toon majandusse tulu – teen ostusid, toetame ettevõtteid. See ongi normaalne, nii peakski olema maailmas. 

 

 

Sasha: Tänu sinusugustele jõuab sõnum inimesteni. Haridus! 

 

Sebastian Good: Haridus ja stigmade murdmine. Ma ei saa muuta seadust, aga saan muuta suhtumist. Kui inimesed on meil kodus, on laud viina ja veiniga kaetud, mina panen oma kanepitarvikud lauale, varsti liigutan jälle ära – mõtlen, kas olen hull? Alkoholile ei kehti need piirid, kanepil alati justkui on. Sinu kui jointidoctori käest tahaks küll nõu küsida! 

 

Sasha: Jaa, tõsine teema. Aga ma pole päris arst, tegelikult on mu ema arst. Loodetavasti olen ikka au-kandidaat kanepidoktoriks. 

 

Sebastian Good: Kindlasti tuua sulle tähisega tiitli, kui külla tulen. Petitsioon, kindlasti saan allkirjad kokku! 

 

Sasha: Kõlab hästi. 

 

Sebastian Good: Kuidas tundsid, kui Lowryder maailmas plahvatas? Mul oli au võita AutoFlower World Cup firmale, aga sinu puhul oli tegu sinu enda aretise, sinu geneetikaga, mis avas täiesti uue valdkonna. Mis tunne siis oli ja nüüd on?

 

 

Sasha: Tol ajal oli põnev, eriti teiste aretajate austus. Sain tuttavaks legendaarsete tegijatega, kuulusin lõpuks nendega ühte peresse. Aga tahan alati paremini, töö pole kunagi valmis. 

 

Sebastian Good: Alati on midagi edasi teha! Aga kui noored tulevad ja näitavad, mida nad su geneetikast aretasid – mis tunne on? 

 

Sasha: See ongi parim, kui Lowryder elas oma elu, muutus uute aretajate käes suuremaks ja paremaks kui kunagi varem. Mu geenid lähevad niikuinii liikvele, ei saa kõike kontrollida. Ta on vaba! 

 

Sebastian Good: Loodan, et geneetikale kunagi ei tule trademarki taha, see tapaks kogu asja. Aga kui vaatan tänapäeva Fast Budsi sorte: Strawberry Gorilla, Banana Purple Punch, need maitsed, värvid... Mis sa arvad, kui võrdled 20 aasta taguse ajaga?

 

Sasha: Seemnemaailmas on tõeline innovatsioon, tase ületab kõike varasemat. Asi liigub imekiiresti, nagu muusikamaailmas – ideed tekivad mõjutustega mujalt, tuleb remixe, kõik arenevad edasi. 

Mitte midagi ei sünni vaakumis. Kõik meie ideed on mõjutatud teistest.

Remixid on igapäevased, areng on pööraselt kiire.

 

 

Sebastian Good: Meil autoflower'itega vedas, lühikesed kasvutsüklid, pidevalt saab aretada, uut teha, turgu arendada. Fast Buds teeb pidevalt uusi sorte, sinu nägemus? 

 

Sasha: Absoluutselt. Fast Buds on väga innovatiivne, uued sordid tulevad pidevalt. Peadki olema kiirelt kohanemisvõimeline. 

Muidu jääd turul lihtsalt maha.

 

Sebastian Good: Märgatav kasv on ka maitsevalikus – dessert-strainid, aina ulmelisemad maitsed, tahaks võrrelda kasvõi paarikümne aasta tagust aega, kui seda võimalust polnud. Tänapäeval sorte, mis maitsevad nagu tõelised viljad! Näiteks Banana Purple Punch on ilus ja maitsebki marjakorvina. 

Sasha: See on imeline, kui taim elab oma nime vääriliselt – tõesti toob selle maitse esile! 

 

Sebastian Good: Rääkimata tugevusest! Endiselt öeldakse, et autoflowerid pole tugevad... Aga Fast Buds'i Strawberry Gorilla testiti American Autoflower Cupil 28,4% peale! 

 

Sasha: Rääkida polegi midagi, teema lukus! 

 

Sebastian Good: Nii on! Kas oled märganud uusi põnevaid kiirekasvulisi või automaatseid sorte? Näiteks kanadalane Canamatoes kasvatab ainult autosid ja sai 60-liitristes kottides ühe taime kohta 450g saaki – autoflowerid pole ammu enam väikesed! Sina hinnanud Autoflower World Cupil mitmeid -- paneb ikka imestama, eks? 

 

 

Sasha: Üldine kvaliteet on üllatanud. Oli väga raske võitjat valida. Nägin auto Purple Punchi, mis oli tõesti nagu päris purple punch – värvid ja kõik. Mulle meeldivad lillad sordid! 

 

Sebastian Good: Siis nägid kindlasti mu Tropicana Cookiesit, mis oli peaaegu musta värvi ja väga frostine. Võitis lõpuks ka! 

 

Sasha: Jaa, tõenäoliselt oligi see. Testimisel oli meil vaid numbrid silme ees, sortide nimed polnud teada, aga kvaliteet oli ülihea. 

 

Sebastian Good: Ilmselt tegid päevas 20–30 sorti läbi, said ikka korralikult pilve! 

 

Sasha: Pole elus varem nii pilves olnud! Aga hea kogemus. Ühel päeval testisin umbes 20–30 sorti, ja siis veel meedia ja intervjuud peale. Aga mulle meeldis, kehale oli hea. 

 

Sebastian Good: Täna, seda intervjuud tehes, olen täiesti kaine – tahan fookust hoida, et kõik küsimused saaks läbi arutatud. Muidu oleks kindlasti lõbusam, aga mitte nii informatiivne. 

 

Sasha: Täiesti nõus. Samamoodi minuga – kas kõik või mitte midagi. Õige aeg, õiged inimesed. 

 

Sebastian Good: Sa võitsid Autoflower World Cupil Doctor's Choice 1-ga teise koha Sativa kategoorias – see pidi üllatus olema! 

 

Sasha: Just! Teise koha saavutas Doctor's Choice 1 – see oli ootamatu, ei teadnud isegi, et see võistlusesse esitati. Alles peale auhinda teada sain. Väga kena tunnustus! 

 

 

Sebastian Good: Sa ei teadnudki, et keegi selle esitas! 

 

Sasha: Ei teadnud. Kui proovisin, polnud aimugi, et see minu sort on, selgus alles pärast auhinda. Väga tore üllatus, suurepärane tunne saada ametlik tunnustus! 

 

Sebastian Good: Väga lahe üritus oli. Palju erinevaid kohtunikke, rahvusvaheline õhkkond, igaühel võimalus osaleda ja võita! 

Spannabis on mõnus, annab väikestele võistlustele rahvusvahelise publiku ja osalejad, kõik saavad proovida – tasuta. 

 

Sasha: Just nii!

 

 

Sebastian Good: Sasha, kus näed autoflowereid 5, 10 või 20 aasta pärast? Raske küsida. 

 

Sasha: Raske öelda. Loodetavasti arendatakse rohkem erinevaid kannabinoidiprofiile - THC, CBD, CBG, paremad maitsuprofiilid. Fookus ei jää ainult THC-le.

 

Sebastian Good: Mõned vaatavad endiselt auto'd alla – kas usud, et see “halvakspanu” väheneb jätkuvalt? 

 

Sasha: Kindlasti, juba praegu on see palju väiksem kui varem. Vanakooli kasvatajaid ei pruugi kunagi ümber veenda – neil on omad põhjused kasvada tavasorte, eriti kui tahetakse ühtlasi kloone ja identseid taimi. Aga kui stabiliseerimiseks kulub veel natuke aega, siis aja jooksul kindasti kasvab ka suurkasvatajate huvi. Tähtis on, et valik oleks lai – mõlemad variandid võivad eksisteerida kõrvuti. 

 

 

Sebastian Good: Uued kasvatajad saavad autoflower'itega hästi hakkama, vanakoolil tekib mõnikord rohkemgi segadust, sest nad on harjunud tavapärase fotoperioodilise kasvatusega – autot kiputakse ülehooldama. 

 

Sasha: Täpselt. Eelarvamused on kerged tekkima – tuleb lihtsalt teha seda, mis toimib. 

 

Sebastian Good: Sinu number üks nõuanne autoflowereid kasvatavatele inimestele?

 

Sasha: Ära üle mõtle ega üle väeta! Õpi oma taimi tundma, aga pigem veidi vähem kui rohkem. Sina ise võid olla oma taimede suurim kahjur. Samas pööra taimedele tähelepanu – õpi, mida nad eelistavad, kasvuolukord varieerub. 

Sebastian Good: Täpselt! Ära üle treeni ega väeta, mängi ja armasta taime – see kajastub lõpptulemuses. 

 

Sasha: Olen pigem madala sekkumisega, eriti lõikamise ja treenimise osas. Autoflower'i juures on eelis see, et saad lihtsalt lasta kasvada – peaasi, et algus on hea! Lühike elutsükkel, algusest maksimum sisse. 

 

Sebastian Good: Täpselt!

Kasutan kuivväetist, supermuld-stiilis, kõik on eelnevalt sisse segatud. Hiljem annan ainult kompostiteed. Minul läheb mulda kohe kõik, pole mõtet oodata. Tervislikus mullas leiab taim alati vajaliku. Ära üle mõtlegi, see ongi selle ilu. 

 

 

Sasha: Just! Õpi taime märke tundma – kui ta vajab lämmastikku vms, õpi seda lugema, aga ära tee üle! 

 

Sebastian Good: Üks kasvataja küsis, millised 3 sorti võtaksin kanepivabale saarele – enesestmõistetavalt kasvuahvatavad küsimused! Sina kindlasti oled ka nendele mõelnud. 

 

Sasha: Olen sellele ka ise mõelnud! Võtaks pigem koti segaseemneid, et saaks kohapeal katsetada ja leida kõige paremini kohanduva geneetika – geneetiline mitmekesisus oleks kõige tähtsam. 

 

Sebastian Good: Mulle väga meeldib see vastus. Samamoodi on mulgi kingakarbis külmikus peidus mitu elu jagu geneetikat, miks ka mitte. Ka vana seeme teeb südame rahulikumaks! 

 

Sasha: Mul täpselt sama – sa kunagi ei tea, mis elu toob. 

 

Sebastian Good: Loodan, et kohtume varsti päriselus! Seda intervjuud oli väga tore teha. Me oleme Kanadas, Hispaanias, näitame seda kogu maailmale, aga võiks ühel messil uuesti kokku saada. Sellised messid ongi toredad – saab suhelda, mõttekaaslasi leida, oma lemmiktaimest rääkida. 

 

Sasha: Täpselt, annab nii palju energiat! Inimesed tänavad, räägivad oma lugusid, tuled tagasi laetud energiaga. Igapäev päris selline pole, pigem visadus ja organiseerimine, aga siis kohtud nendega, kelle pärast kõik tehtud saab – pere kasvab suuremaks. 

 

 

Sebastian Good: Võib-olla kohtume Prahas. Tuled Cannafestile? 

 

Sasha: Jaa, Cannafestil olen kohal. See oleks vahva! 

 

Sebastian Good: Loodan väga, mõtlen tulla. Pole Pragis 12 aastat käinud – väga kena linn ja messil tunne hoopis teine, kui näed omainimesi ja saad ühisest kirglikust tööst rääkida. 

 

 

Sasha: Paljud parimad asjad kanepisektoris sünnivad puhtast kirest, mitte raha pärast. Aga ehk räägime kunagi järgmisel korral koostööprojektidest, eriti Kanada turgu silmas pidades – sinu seemned oleksid siin hinnas!

 

Sebastian Good: Ka mulle jättis selleaastane Spannabis esmakordselt väga koostööalti mulje, kõik tahtsid üksteist aidata. Loomulikult on konkurents, aga see viib meid edasi – tähtis on, et tegutsemine käib hea asja nimel, selle imelise taime nimel! 

 

Sasha: Ja on kohe näha, kes jääb ja kes lahkub kiiresti – kirg on need, mis meid ühendab. Võrdväärne lugupidamine tulijate ja vanade tegijate vahel. Nii ongi kõige mõnusam tööd teha. 

 

Sebastian Good: Aitäh sama sulle! Tänan, et tulid, jagasid oma teadmisi ja kogemusi. Ära unusta: kusagil on alati 4:20! 

 

Sasha: Aitäh kutsumast! Cheers! Alati on kuskil 4:20. 

 

Sebastian Good: Suur aitäh, mees.