Kultuuri juhtimine kanepikasvatuses: Kuidas koostada kastmisplaan

• 1. Kanepi kastmisplaani koostamine
• 2. Substraadid ja nende tüübid
• 2. a. Erinevad poti suurused
• 3. Substraadi kastmiskoguste arvutamine
• 4. Igapäevane kastmisplaan
• 4. a. Faas 0: tuled sees kuni esimese kastmiseni
• 4. b. Faas 1: esimene kastmine kuni äravool
• 4. c. Faas 2: Äravoost viimase kastmiseni
• 4. d. Faas 3: viimase kastmise järel kuni tuled sisse
• 5. Kultuuri juhtimise tähtsus
• 6. Leheväetamine – parim viis taimede kiireks turgutamiseks
• 7. Kokkuvõte

Nagu mainitud esimeses osas, aitab kultuuri juhtimine saavutada soovitud tulemusi, kontrollides kasvutingimusi. Need kasvutingimused hõlmavad mitte ainult temperatuuri ja õhuniiskust, vaid ka kastmist. Kastmisplaan võimaldab sul juhtida taimede kasvu, kombineerides õige substraadi, veekoguse ja kastmissageduse. Kui oled juba esimese osa läbi lugenud, loe edasi ning saad teada, kuidas parandada kastmist ja saavutada ideaalsed tulemused kasvatades tavalisi, automaatseid ja/või feminiseeritud seemneid.

1. Kanepi kastmisplaani koostamine

Kastmine on kanepi kultuuri juhtimise oluline osa – selle tehnika edukaks rakendamiseks peab kasvataja õigesti majandama juure tsooni. Selleks tuleb arvestada järgmiste aspektidega:

• Substraadi tüüp;
• Kastmisseadmed;
• Kastmissagedus;
• Ja vee kogus.

Need on olulised elemendid, mida iga kasvataja peaks kastmisplaani koostamisel arvesse võtma. Pea meeles, et kastmissüsteeme saab üles seada mitmel eri viisil ning parimat universaalset meetodit pole – peaasi, et taimed saavad vett õigel ajal ja piisavalt, sobib mistahes lahendus!

2. Substraadid ja nende tüübid

Kanepi kastmisplaani koostamisel tuleks alati tootjalt uurida, kas substraadiga kaasnevad mingid erilised soovitused. Tavaliselt loetakse kivivilla paremini juhitavaks, kuna see on inertne – see tähendab, et see mõjutab toitelahuse pH-d ja toitainete sisaldust vähem ning vajab seega vähem äravoolu. Kookos, muld ja teised orgaanilised substraadid sisaldavad orgaanilist ainet, mis võib taimetoitainetega konkureerida ning peatada või mõjutada pH muutusi, mistõttu neil kulub ideaalse tasakaalu hoidmiseks rohkem äravoolu. Samuti võib sellise substraadi kvaliteet kõikuda – vee sidumise võime ja kuivamisaeg võivad erineda.

Erinevad poti suurused

Lisaks substraadi tüübile mõjutab kastmist oluliselt ka poti suurus ja kõrgus. Seda seetõttu, et kõrgemates pottides võivad vee sisaldused märkimisväärselt erineda – mõnikord võib alumise ja ülemise osa vee sisaldus erineda lausa üle 30%, seega kindlasti arvesta ka sellega.

Lisaks vee sisalduse erinevusele muudab kõrgem pott soovitud kuivamisfaasi saavutamise keerulisemaks ning see võib põhjustada stressi või teatud kohtades toitainete lukkust – ideaalis kasuta võimalikult väikest anumat, kus juurtel on siiski piisavalt ruumi arenemiseks.

3. Substraadi kastmiskoguste arvutamine

Nagu mainitud, on kastmiseks kasutatava vee kogus oluline tegur kastmisjuhtimises – seetõttu on vaja arvutada oma substraadi ideaalne kastmiskogus. See võib tunduda keeruline, kuid tegelikult on see päris lihtne. Toitelahuse kogus sõltub sinu kasutatava substraadi mahust ühe taime kohta ning sellest, kas soovid soodustada vegetatiivset kasvu (1 - 3% substraadi mahust) või õitsemist (4 - 8% substraadi mahust). Näiteks kui kasutad 10 L substraati, tuleb lihtsalt substraadimaht korrutada soovitud protsendiga, näidates see välja näiteks nii:

Substraadimahu arvutamine

Kivivilla kuubikute puhul tuleb kõigepealt leida selle maht, korrutades pikkus x laius x kõrgus:

Kivivilla mõõt = 46,5 cm x 46,5 cm x 46,5 cm ≈ 10000 cm3

Kubatuur ≈ 10000 cm3 ≈ 10000 ml = 10 L

Mulla või kookosepoti puhul ei ole vaja ruumalasid arvutada – kui kasutad 10 L potti, tead juba tema mahtu.

Kui see info on käes, saad arvutada kastmiskogused, korrutades substraadimaht soovitud kastmisprotsendiga.

Kastmismahu arvutamine vegetatiivseks kasvuks

Substraadi maht = 10 L

Soovitud kastmismaht vegetatiivseks kasvuks = 3% substraadist

Vegetatiivne kastmismaht = 10 L = 10000 ml x 0,03 = 300 ml

Õitsemiseks mõeldud kastmiskoguse arvutamine on samuti lihtne – kasuta vastavat õitsemisfaasi protsenti vahemikus 4–8%:

Kastmismahu arvutamine õitsemiseks

Substraadi maht = 10 L

Soovitud kastmismaht õitsemiseks = 8% substraadist

Õitsemise kastmismaht = 10 L = 10000 ml x 0,08 = 800 ml

Nagu mainitud esimeses osas, on kastmismaht see veekogus (või toitelahus), mida taimed saavad. Selle meetodi rakendamiseks pead viima selle koguse taimele päevas 3–9+ korda, kui tuled on peal. 

Kastmiskogused

Igapäevane kastmisplaani jälgimine on oluline edu saavutamiseks, mõõtes äravoolumahtu, juuretsooni, veesisaldust ja elektrijuhtivust (EC), saad oma plaani kohandada iga taime järgi ning juhtida aeda soovitud tulemuseni.

4. Igapäevane kastmisplaan

Kõik eelmainitu aitab edukalt juhtida oma saaki soovitud tulemuse poole – kuid ainult siis, kui need elemendid toimivad ühes hästi koostatud kastmisplaanis. Saa taimele anda toitaineid mistahes moel, ent mitmefaasiline kastmisgraafik annab kõige paremad tulemused. 

Mitmefaasiline kanepi kastmisplaan koosneb neljast igapäevasest kastmisfaasist, mis kestavad kogu valgusperioodi vältel:

Faas 0: Tuled sees kuni esimese kastmiseni

Selle plaani faas 0 algab hetkest, kui kasvuhoone tuled süttivad ning taimed alustavad aurustumist. Esimese kastmise eel peaksid kontrollima, kas taimed juba aurustavad, kontrollides veesisaldust substraadis – mida rohkem taim vett võtab, seda vähemaks jääb vee hulk substraadis.

Kastmisfaasid

Päeva esimese kastmise eelse kuivamisprotsendi määrab soovitud kasvuprogramm. Kasvu juhtimiseks peaks kuivamine jääma 1–4% vahele vegetatiivses kasvus ja 4–6% õitsemise ajal – kui need piirid saavutatud, alusta faasiga 1.

Faas 1: Esimene kastmine kuni äravool

Kui taimed juba aurustavad, on aeg päeva esimeseks kastmiseks ja algab plaani faas 1. Selle faasi eesmärk on suurendada substraadi veesisaldust (lase taimedel korralikult aurustuda) ning saavutada äravool 1–3 tunni jooksul peale kastmist.

Vajalike kastmiste arv äravoolu saamiseks oleneb veesisaldusest, kastmismahust ja sagedusest, kuid alati on tähtis, et iga kastmise vahel oleks vähemalt 1% kuivamist. Kui sihid õitsemise kasvu ja kastmismaht on 6% või rohkem, peaks iga kastmise vaheline kuivamismäär olema vähemalt 2–3%, vältimaks substraadi üleujutamist ja liigset äravoolu.

Faas 2: Äravoost viimase kastmiseni

Selles faasis on eesmärgiks vähendada EC kõige madalamale tasemele ajal, mil valgus ja temperatuur on maksimumis – tavaliselt päevasel keskajale, mil taimed töötavad kõige intensiivsemalt.

Kuna faasis 1 viidi substraadile optimaalne veesisaldus ja äravool, seisneb faas 2 kastmise mahu ja sageduse kohandamises, et hoida substraadis veesisaldus stabiilne. Seda saad saavutada kastmiste hulga vähendamise ja kuivamise kohendamisega iga kastmise vahel; vegetatiivse kasvu sihtimisel hoia kuivamine minimaalselt 1–3% vahel, õitsemisel 3–6% vahel.

Faas 3: Viimase kastmise järel kuni tuled sisse

Faas 3 tähistab päeva viimast kastmist ning on äärmiselt tähtis, kuna pead jätma piisavalt aega korraliku öise kuivamise tagamiseks; sõltuvalt soovitavast kasvutüübist peaks viimase kastmise ja tulede kustumise vaheline kuivamine olema 2–6%.

Tulede kustudes päev küll lõppeb, aga töö mitte – pead veenduma, et öine kuivamine jääb vegetatiivse kasvu korral 10–15% vahele ning õitsemise puhul 20–30% või rohkem. Nii saad järgmist päeva alustada "puhtalt lehelt" ja kogu protsessi uuesti korrata, ilma et substraadi veesisaldus probleeme tekitaks. Pea meeles, et see on vaid üks viis oma saaki kasta ning oluline on kohandada kastmisplaani vastavalt sordi ja kasvutingimuste eripärale, kuid alati võid kasutada seda mitmefaasilist plaani baasina, mille järgi oma süsteem üles ehitada.

5. Kultuuri juhtimise tähtsus

Toitainete lisamisel on igal strain'il oma vajadused, mistõttu on kultuuri juhtimine eriti oluline suurte tööstuslike kasvatuste puhul. Kultuuri juhtimine võimaldab taimel kasvataja abiga saavutada maksimaalse potentsiaali ning tuua igast taimest maksimumi. Sõltumatud uuringud tööstuslikus keskkonnas on näidanud, et kultuuri juhtimine võib suurendada terpeenide, THC ja üldist kannabinoidide sisaldust kindlate veesisalduse ning kuivamisparameetrite saavutamisel; kuigi see võib olla keeruline, aitab protsessi automatiseerimine straiinide täieliku potentsiaali avada. Vaheldades generatiivse ja vegetatiivse kasvu vahel saad kasvatada mitte liialt lehtedega, kuid rikkalikult kvaliteetse õiega taimi ja maksimeerida saagi hulka.

Kõigil strain'idel on lehe- ja õiekasvu osas oma optimaalne tasakaal, seega 12-nädalase kasvutsükli puhul on eriti oluline reguleerida esimese kolme nädala taimekasvu, et valmistada taim ette ülejäänud üheksa nädala jooksul. Esimesed kolm nädalat on võtmetähtsusega – kui juhtimine ebaõnnestub neil nädalatel, võib hiljem olla juba hilja. Pea meeles, kunagi ei tohi taime liiga tugevalt "survestada"; kui näed liigset stressi, vähenda EC-d või kaste harvemini, kuni leiad sobiva tasakaalu.

Õige tasakaalu leidmiseks pead katsetama iga konkreetse kanepi geneetika puhul ning see võib võtta mitu kasvutsüklit, kuni suudad taimelt saada parima võimaliku kvaliteedi ja saagi. Kuid pea meeles, et oled alati piiratud taime geneetilise potentsiaaliga; mõne strain'iga saad parema saagi, teisega parema kvaliteedi. Oluline on alustada heade geneetikutega, sest mõni sort võib toota küll suurepärast õit, aga mitte head saaki või vastupidi – suur saak, kuid kannabinoidide ja terpeenide sisaldus pole oodatud kvaliteediga.

6. Leheväetamine – parim viis taimede kiireks turgutamiseks

Nüüd, kõik peamine kastmisplaani kohta on läbi käidud, sõltumata kasvatuse suurusest. Kuid üks oluline teema on veel mainimata – see on leheväetamine. Leheväetamine?  Täpselt nii! Leheväetamine on suurepärane lisavõimalus ning tihti kodukasvatajal tähelepanuta jääv kanepi kasvatamise osa. Millest siis jutt?

Leheväetamine tähendab väetise pihustamist otse taime lehtedele ja vartdele, mitte ainult juurte kaudu toitainete andmist. Seda kasutatakse sageli, kui taim vajab kiiret toitainebuusti või soovid kasvufaasi või õitsemise ajal lisatoetust anda. Lehed suudavad elutähtsaid toitaineid otse endasse imada ja nii jõuab väetis kiiremini rakuni. See meetod on tõestatud efektiivne, tõstab saagikust ning parandab taime üldist tervist. Kui oled siiani lugemist jõudnud, on sul tõenäoliselt juba hea arusaam kanepi toitumisest ning tead, et osa toitaineid on täismobiilsed, ent teised mobiilsed vähem.

See tähendab, et leheväetamine on eriti abiks siis, kui soovid anda taimedele "vähem mobiiilseid" või lausa liikumisvõimetuid toitaineid. Näiteks kui esineb mangaani- või rauapuudus ning see mõjutab saaki, ei pruugi juuretoitelahuses nende elementide koguse suurendamine aidata, kuna need toitained ei liigu kogu taimes piisavalt. Leheväetamisel saab nendest puudustest kiirelt üle, pihustades vajalikud toitained otse puudust kannatavatele taimeosadele.

Leheväetist võib kasutada ka üldise toitumise toetamiseks või juureväetamise täiendamiseks. Hea üldreegel on, et kerget lehestiku pritsimist võiks teha kord nädalas. Kuidas seda teha?  Tegelikult väga lihtne! Vajaliku lahjendusastmega lemmikväetis pihustuspudelisse – ja kõik. Mida pihustada, määrab peamiselt taime vanus. Võid olla üsna helde leheväetisega nii seemikute kui vegetatiivse kasvu ajal, kuid õie tekkimisel tuleb olla ettevaatlik, et väetist ei satuks otse õitele.

Miks?  Päris lihtne. Esimestel õienädalatel ei mängi see ka suurt rolli, kuid sa ei soovi õisi läbi vettida – seal on väetiste omastamine minimaalne ning riskid tekitada õitele näiteks kõdu või toitainete üleküllastusi. Ole parem ja pihusta ainult lehti ja varsi, ikka rõhuga lehe alumistele külgedele.

Soovitame alustada leheväetist umbes 25% tugevusega. Tuleta meelde, et see on tavalise väetamiskorraga kombineeritud, seega ära tee lahust liiga tugevaks – muidu võib tekkida hoopis toitainete üleannustamine. Luba endal protsessi harjuda ja soovi korral suurenda väetise tugevust aegamisi. Kontrolli, kuidas taim selle vastu võtab ning pea silmas, et ei maksa kunagi leheväetist anda otse päikese käes või tulede all.

Nii aurustub lahus liiga kiiresti ja võib taimi lausa kahjustada. Leheväetise pihustamine tulede all või ereda päikese käes jätab su taimed krõbedaks ja põletatuks. Parim aeg pihustuseks on 2 tundi enne tulede süttimist, sest siis on lehepored avatud ning valmis toitaineid omastama. Leheväetamine on suurepärane tugi tavalisele juuretoitumisele, eriti kui silmitsi mõne puudusega. Vähese harjutamisega saad kiiresti teada, kuidas pakkuda taimedele just sobivat lisatoitainet.

Parimad väetisebrändid kanepile

Kuna meditsiinilise ja vabaaja kanepikasvatuse legaliseerimine kasvab jõuliselt üle maailma, suureneb pidevalt ka kanepispetsiifiliste väetisebrändide arv. Need pole olulised, kui oled orgaanilise kasvatuse teel, kuid kookose või hüdrosüsteemi kasutajatel tasub otsida kanepile mõeldud väetisi – eriti kui tahad maksimaalset saaki ja kangust.

Väetiseturg on lai (ja kasvab veelgi), kuid soovitame enamasti jääda tuntumate ja end tõestanud brändide juurde. See ei tähenda, et uued tulijad ei täidaks su vajadusi – lihtsalt vanadel tegijatel on palju vastukaja ja andmeid oma väidete kinnituseks. Mõned meie lemmikud kanepiväetiste tootjad:

• Advanced Nutrients – 2022. aasta Spannabisel kõige parem kanepiväetis
• Canna
• House and Garden
• Botanicare
• Fox Farm
• General Hydroponics (GHE)
• GrowMore
• Humboldt Nutrients
• MaxiGro
• Lotus Nutrients
• PLAGRON
• Atami
• Hesi
• B.A.C

Kõik ülalmainitud brändid võib täielikult usaldada, neilt saad vajaliku, et taim edukalt areneks. Ära jää kinni ainult ühte marki – tee ise uurimistööd ja vali tooted, mis sinu kasvatusrežiimiga parimalt sobivad.

7. Kokkuvõte

Kastmisplaani koostamine võib kodukasvatajale tunduda keeruline, kuid õnneks on olemas palju seadmeid, mis aitavad eesmärgini jõuda. Kultuuri juhtimise üks võtmekomponente on juure tsooni haldamine – toitekoguste, kastmissageduse ning kuivamisfaaside õige kombineerimine; see tähendab, et kastmiste sagedus ja ajastus on eriti tähtis ning kuigi seda saab teha ka ilma automaatikata, on kastmise automatiseerimine peaaegu hädavajalik, kui soovid oma kultuuri edukalt juhtida ja tulemusi saavutada – eriti suurkasvatustes ja tööstuslikul tasemel.

Kui oled kultuuri juhtimises kogenud või sul on häid nippe, jaga seda kindlasti ka teiste kasvatajatega allpool kommentaarides!

Välislingid

1. Kultuuri juhtimise kasvataja käsiraamat – Trym
2. Noorte granaatõunapuu taimede tilkkastmise veevajaduse hindamine – Wubs, Jasper & van Heusden, Tom & Melchers, Pauline & Bezemer, T.m. (2019)
3. Tilkkastmise seadmed pinnase kastmiseks puu- ja viljapõõsaste vahekäikudes – Shtanko, A. & Shkura, V.. (2021)