Kuidas kanep tõstab loovust?

• 1. Mis on loovus ja divergentne mõtlemine?
• 1. a. Divergentne mõtlemine
• 2. Kanep, loovus ja selle mõju ajule
• 3. Milline on ideaalne kanepi doos loovuse suurendamiseks?
• 4. Kokkuvõte

Alates aegade algusest on kanep ja kunst olnud omavahel seotud, justkui oleksid need kaks nagu maapähklivõi ja moos võileival. Ja kuigi inimestel võib olla raske milleski ühiselt kokku leppida, siis marihuaana võimet tõsta loovust tunnustavad küll kõik ühe jah, muidugi hüüatusega. 

Kui paljud korrad oled sa pärast suitsetamist tundnud erilist inspiratsiooni joonistada või maalida, mängida muusikat (kitarri, bassi, mõnda muud instrumenti), kirjutada või millegi muu loomingulisega tegeleda? Aga filmid, seriaalid või muuseumid? Kui sa tõmbad jointi ja sukeldud kunsti, kas ei tunne sa end rohkem seotuna?

Oleme kuulnud ka neist, kes tõmbavad kanepit ning tunnevad innustust hakata kodu koristama ja muusikat valjult kuulama – ka see on omaette loovuse vorm. Kokkuvõtteks võib kinnitada, et marihuaana tõepoolest tõstab loovust. Kuid kuidas täpselt see toimub? Sellele püüamegi selles artiklis vastust leida. 

1. Mis on loovus ja divergentne mõtlemine?

Alustuseks vaatame, mida me üldse loovuseks peame. Sõnaraamatu järgi on loovus kalduvus toota või ära tunda ideid, alternatiive ja võimalusi, mis aitavad lahendada probleeme, pakkuda meelelahutust endale ja/või teistele ning suhelda. ¹ 

Cambridge'i sõnaraamatu kohaselt on loovus suutlikkus tuua esile või kasutada originaalseid ja ebatavalisi ideid. Ameerika psühholoog Dr Ellis Paul Torrance sõnastas siiski loovuse keerukamalt ja võib-olla täpsemalt. 

"Loovus on protsess, kus inimene muutub vastuvõtlikuks probleemidele, puudujääkidele, teadmiste lünkadele, puudu olevatele elementidele, ebakõladele jne; määratleb raskused; otsib lahendusi, arutleb või formuleerib hüpoteese puudujääkide kohta: testib ja ületestib neid hüpoteese ning vajadusel muudab, lõpuks sõnastab tulemused." ²

Siiski on loovus niivõrd subjektiivne, et selle täpne definitsioon võib inimeseti erineda – mida teavad teadus või raamatud tegelikult loovusest?

Divergentne mõtlemine

Et sellele küsimusele vastata, võtab teadus abiks divergentse mõtlemise, et mõõta loovust. See on mõtteprotsess, mis analüüsib kõiki võimalikke lahendusi või nii paljusid, kui võimalik, tavaliselt aju-tormi meetodil, ehk spontaanselt, mittelineaarselt ja mõtete vabavoolulisusega. ⁴

Divergentne mõtlemine on seotud selliste meetoditega nagu ajurünnak (ideede genereerimine lühikese aja jooksul ilma hinnanguid andmata, võimaldades üha uusi mõtteid tekkida). 

Levinumad moodused divergentse mõtlemise ergutamiseks on: 

• Ajurünnak: ideede väljakäimine juhuslikult, korduva korrata, sageli siiski teatud eesmärgi nimel;
• Päeviku pidamine: võimaldab fikseerida päeva jooksul tulnud juhuslikke ideid, koguda mõtteid ühte kohta;
• Vabakirjutamine: kindlaks ajaks pannakse kirja peatumatult mõtted kindla teema kohta;
• Mõtte- või teemakaartide koostamine: tavaliselt järgneb ajurünnakule, ideede hargnemisi ühendatakse kaartidel. Alustad ideest ja liigud edasi selle harudeni. 

Kuidas kanep siis aitab neid loovuse ja divergentse mõtlemise protsesse hoogustada?

2. Kanep, loovus ja selle mõju ajule

Teadus on leidnud, et loovusega seotud aju osa on frontaalkoor, sest just see piirkond kontrollib loovusega seotud olulisi kognitiivseid protsesse: ⁵

• Töömälus: aju mälusüsteem, piiratud mahuga, talletab ja töötleb infot lühiajaliselt;
• Abstraktne mõtlemine: kujutlusvõime ja paindlikkus mõtlemises. Abstraktsioon seostub defineerimatuma elupoolega, mõeldakse mõtteid, mis pole alati konkreetsed, võivad hõlmata tundeid või kontseptsioone;
• Plaanide tegemine: aju funktsioonide kogum, mis aitab käitumist kontrollida – selle abil võtab idee kuju ja liigub eesmärgi poole.
• Kognitiivne paindlikkus: võime lihtsalt lülituda kahte täiesti erinevat mõistet käsitlevate mõtete vahel, mõtiskleda mitme kontseptsiooni üle korraga või leida seoseid ka näiliselt seosetute asjade vahel.

Kuna marihuaana on näidanud, et tõstab verevoolu frontaalsagaras, muutub see piirkond aktiivsemaks ning sellega ka loovamaks. 1993. aastal tehtud uuring tõestas, et aju verevool (CBF) tõuseb marihuaana tarvitamisel tõepoolest. 

Uuringus leiti, et kui võrrelda kahe inimest – üks suurema ja teine väiksema loovusega (ehkki ka see on suhteline) –, esimesel on kõrgem algtase frontaalkoore aktiivsuses ning ülesannete täitmisel laiem frontaalse aktiivsuse kasv, mis soodustab loomingulisi tulemusi kahes olukorras.

Esiteks aktiveerub aju nucleus accumbens piirkond, mis on tuntud aju tasusüsteemi olulise keskpunktina – vahendades naudinguid ja motivatsiooni. Teiseks, samas frontaallooles toimub loovust ning divergentset mõtlemist võimaldav tegevus, ehk – loovus ise. ⁷

3. Milline on ideaalne kanepi doos loovuse suurendamiseks?

Enamik kanepisõpru võib oma kogemuse põhjal kindlalt väita, et marihuaana tõstab loovust – kuid samas oleme kõik kogenud neid hetki, mil pärast suurt kogust tundsime end lihtsalt kasutuna ning loomingust ei olnud märkigi. 

2014. aastal tehtud uuring näitas, et erinevad doosid kanepit toovad inimestes esile erinevaid mõjusid loovusele. Uuringus oli kolm gruppi, kõik regulaarsed tarvitajad, kellest igaühele anti kas väike, suur või platseebo doos. ⁸

Selgus, et väikese doosi saanud rühm parandas loovuse kahe peamise aspekti puhul – sujuvus (kui palju vastuseid anti) ja paindlikkus (vastuste mitmekesisus). Platseeborühm oli selles suhtes üsna lähedal tulemusele. 

Originaalsuse ehk millegi uue loomise puhul juhtis väikese doosi grupp kindlalt, talle järgnes platseebo, suure doosi grupp aga jäi tulemuste poolest kõigis punktides maha, välja arvatud ühes. 

Lahtikirjutuse ehk vastuste põhjalikkuse puhul oli parimaks hoopis väga kivis rühm, samas kui väike doos ja platseebo olid võrdsed. Kokkuvõttes võib öelda, et kanep mõjutab loovust, kuid suurte doosidega võib loovus sootuks ära kaduda. 

4. Kokkuvõte

Nii et kuigi kipume usaldama, et marihuaana tõstab loovust, toimib see tõesti pigem väiksemates kogustes. Kui tahad kasutada kanepit loomingulisuse allikana – tee seda, kuid pea meeles, et liiga palju võib muutuda ebaproduktiivseks. 

Ja kuigi uuringud on huvitavad, ei ole kõik nii mustvalge, nagu teadus ette kujutab, ning võib-olla oled hoopis "hallis tsoonis" – suudad suitsetada palju ning tulemuseks on kaunid meistriteosed. 

Mida tahame öelda – loovuses pole midagi täiesti ilmset ja ilmselgelt on igal kunstnikul oma unikaalne viis mõelda ja tegutseda. Ära ürita mahtuda kellegi teise raamidesse – naudi seda, mis sul toimib: palju kanepit ja looming või hoopis mõõdukamad doosid. 

VÄLISED VIITED

1. "Mis on loovus?" Human Motivation, 3. väljaanne, Robert E. Franken, 1994. 
2. "Loovus" Cambridge Dictionary. 
3. "Teaduslikud vaated loovusele ja selle arengut mõjutavad tegurid" Vol. 94, nr 3, Creativity and Learning. Dr E. Paul Torrance, suvi 1965.
4. "Divergentse mõtlemise strateegiad" University of Washington. 
5. "Täpid ühendatud: Su aju ja loovus" Dita Cavdarbasha ja Jake Kurczek, mai 2017.
6. "Äkilised muutused aju verevoolus pärast kanepi suitsetamist" R. J. Mathew ja W. H. Wilson, 1993. 
7. "Frontaalsagara neuroloogia ja loominguline mõistus" Leonardo Cruz de Souza, Henrique Guimarães, Antônio Lúcio Teixeira, Paulo Caramelli, Richard Levy, Bruno Dubois ja Emmanuelle Volle, juuli 2014. 
8. "Kanep ja loovus: Väga tugeva kanepi mõju divergentsele mõtlemisele regulaarsetel tarvitajatel" Mikael A. Kowal, Arno Hazekamp, Lorenza S. Colzato, Henk van Steenbergen, Nic J. A. van der Wee, Jeffrey Durieux, Meriem Manai ja Bernhard Hommel, oktoober 2014.