Orgaanilised kanepi toitained: kompostimine

• 1. Mis on kompostimine?
• 2. Miks kompostida?
• 3. Kompostimise eelised
• 3. a. Hea keskkonnale
• 3. b. Taaskasutab jäätmeid
• 3. c. Parandab mulda
• 3. d. Lisab mullale kasulikke mikroorganisme
• 4. Alused
• 4. a. Kompostikast
• 4. b. Orgaaniline materjal
• 4. c. Hooldus
• 4. d. Kannatlikkus
• 4. e. Kompostihunniku hooldus
• 4. f. Levinumad kompostimisprobleemid
• 5. Mida kompostida?
• 5. a. Mida mitte kompostida?
• 6. Kuidas oma komposti kasutada?
• 7. Kanepitaimede pealmine väetamine omatehtud kompostiga
• 8. Kokkuvõte

Kompostimine on orgaaniline meetod, kuidas varustada mulda toitainetega – see mitte ainult ei anna parema maitsega õisi, vaid aitab vähendada jäätmeid. Võidud kõigile! Paljud kaasaegsed kasvatajad on harjunud ühtse rutiiniga: nad külvavad feminiseeritud seemned mulda ning toidavad taimi pudelites väetistega vastavalt täpsele graafikule. Kuigi see meetod toimib väga edukalt ning annab stabiilseid tulemusi, keskendub see täielikult taime tervisele ning sageli ununeb mulla seisukord. Neile, kes kasvatavad siseruumides potis ning vahetavad igal tsüklil kasvusubstraati, pole see eriti suur probleem.

Kuid elusmulla võlu ära kasutades pole vaja mulda igal kasvatamisel ära visata ja uut osta. Eriti oluline on mulla tervisele keskendumine välikasvatustes, näiteks peenras või otse maapinnal. Kui keskendud sellele, mida söödad mullale ja seal elavatele mikroorganismidele, pole vaja taimede toitmisel nii palju konkreetseid toitainekoguseid jälgida – mullamirkood teevad selle töö sinu eest. Tervet ja mikroobe täis mulda luues on kompost kuningas! See „must kuld” sisaldab hulgaliselt vajalikke komponente, mis võivad isegi kehva mulla muuta viljakaks kasvukohaks.

1. Mis on kompostimine?

Kompostimine on protsess, mis muudab toidujäätmed toitainerikkaks mullaks, kuna mikroorganismid lagundavad jäägid ja muudavad toitained taimedele omastatavaks. Kompostimine tugineb bakteritele, niiskusele ja hapnikule – nende koos toimides ning sobivat orgaanilist ainet lisades loome ideaalse keskkonna, kus bakterid saavad lagundada orgaanilist materjali, mille käigus eraldub soojust.

Eralduv soojus aitab mikroorganismidel¹ "aktiveeruda" ja asuda orgaanilist ainet lagundama, samal ajal kui hapnik ja niiskus kiirendavad lagunemisprotsessi. Sellisel viisil toidujäätmete taaskasutamine pole mõeldud ainult kanepile – seda on kasutatud juba aastakümneid jäätmete vähendamiseks ja mulla rikastamiseks, mis aitab nii säästa raha kui parandada mulda. Kompostima asudes avastad peagi väga põneva teadusmaailma – kompostimiseks on palju võimalusi. Kuumkompostimine aitab protsessi oluliselt kiirendada, aga nõuab rohkem jälgimist ja õigeid koostisosi.

Külmkompostimine võtab kauem aega, kuid on passiivsem variant, mis ei vaja pidevat jälgimist. Lihtsustatult võid mõelda, et kõik, mida komposti lisad, on mikroobide toit. Organismid söövad neid aineid sõna otseses mõttes. Aja jooksul lagundavad nad banaanikoorte, porgandijuppide ja puiduhake suured molekulid väikesteks, musta huumusena tuntud osakesteks. Siis saab selle valmistoote mulda lisada või teha sellest erinevaid ekstrakte, mida kasutada kastmiseks või lehestikuväetisena. Kompost sisaldab hulgaliselt taimetoitaineid ja kasulikke mikroobe, mis aitavad haigustega võidelda.

2. Miks kompostida?

Kompostimine on odav ja lihtne viis mulla tegemiseks – õigesti tehes saad elusa ökosüsteemi, milles leidub kõik makro- ja mikrotoitained (ja rohkemgi), mida saad poest orgaanilisi väetisi ostes. Komposti valmistamine parandab mulla struktuuri ja on aeglaselt vabanev toiteallikas, mis erinevalt sünteetilistest väetistest ei põleta taimi – sellega toidad taimi parimate toitainetega ja aitad vähendada prügilatesse minevat jäätmet hulka.

3. Kompostimise eelised 

Hea keskkonnale

Kasutades looduslikke alternatiive sünteetiliste väetiste asemel, aitad vähendada kemikaale mullas – isegi, kui see tundub väike samm, on see oluline.

Kompostimine aitab mullal siduda süsihappegaasi, mis vähendab kasvuhoonegaaside emissiooni, elavdab väsinud mulda ja vähendab erosiooni.

Taaskasutab jäätmeid

Kompostimine võib vähendada kuni 30% sinu toodetavatest jäätmetest. See on suur vahe, sest toidujäätmed prügilas ei lagune õigetes tingimustes ning hakkavad tootma meie jaoks mürgist metaani.

Parandab mulda

Kompost mitte ainult ei paranda taimede tervist, vaid suudab muuta toitainetevaest mullagi viljakaks. Kompost sisaldab hulgaliselt toitaineid ja aitab neid mullas säilitada. Sarnaselt mulla saviosale on kompostil negatiivne laeng, mis võimaldab tal siduda positiivselt laetud ioone – näiteks ammoonium, kaltsium ja magneesium. Kompost parandab mullas õhutust, kuivendust ja struktuuri. 

Lisab mullale kasulikke mikroorganisme

Mikroorganismid aitavad õhutada mulda, lagundavad toitaineid, teevad need taimedele kättesaadavamaks ning võivad takistada haigusi.

4. Alused

Alustada pole palju vaja – põhilised on kompostikast ja jäätmed, millega protsessi käivitada. Küll aga on vaja kannatlikkust ja hoolt mikroorganismide eest.

Kompostikast

Kompostimiseks pole palju vaja, kõigepealt tuleb leida koht, kus seda teha. Kompostida saab siseruumides plastkastis, puidust kastis või tellistest kuubikus või õues plastkilel või otse mullal. 

Kompostimiskohta saab hõlpsasti ise teha – vaja pole ilustatud lahendust, peaasi, et kastil on kaas, mis hoiab niiskust sees.

Orgaaniline materjal

Kompost koosneb lagunevast orgaanilisest ainest¹, mis teeb toitained mullas kättesaadavaks – seega on orgaaniline materjal ülioluline. Võid valida, milliseid puu- ja köögivilju ning muid jääke kasutad, kuid üldiselt eristatakse kahte tüüpi orgaanilist materjali: roheline (lämmastikurikas) ja pruun (süsinikurikas) materjal.

Tasakaalustatud suhe nende vahel on mikroorganismide arenemiseks eluliselt oluline, pole olemas kindlat parimat vilja. Kui kasvatad kanepit, tuleb pakkuda kõrge lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumisisaldusega jääke ehk makrotoitaineid, mis sisaldub näiteks:

• Lämmastik: lehtsalat, spinat, rukola;

• Fosfor: munakoored, sõnnik;

• Kaalium: banaan, kurk, kapsas.

Pea meeles, et orgaaniline materjal meelitab kärbseid ja prussakaid, kes võivad komposti mune panna – ole seetõttu kindel, et kasutad kaant või sääsevõrku, et seda vältida.

Hooldus

Kastis elavad mikroorganismid, seega pead kontrollima, et nad oleks elus.

Iga 1–2 nädala tagant kontrolli, et kompost oleks niiske. Liigne vesi tapab mikroorganismid, kuid ära lase kuivada – vajadusel lisa vett.

Kompostkast ei vaja palju päikest – hoia see varjus ja tagas proper äravool, sest lagunemine tekitab vedelikku, mis võib mikroorganismid uputada.

Soovi korral võid protsessi kiirendamiseks kasutada vermikompostimist – siis söövad vihmaussid toidujääke ja toodavad huumust (tuntud ka kui ussiväljaheide).

Kannatlikkus

See on kõige raskem osa! Kompostimine võtab aega, see ei valmi üleöö – lagunemine võtab vähemalt 1 kuu, ole kannatlik: mida kauem mikroorganismid töötavad, seda kontsentreeritum kompost tuleb, nii et anna aega!

Kompostihunniku hooldus

Õnneks ei vaja kompostihunnik palju hooldust. Mikroorganismid teevad suure töö ära ise, lagunedes kogu massi, kuid kui kasutad hangut või labidat, et hunnikut iga 10 päeva tagant segada, kiirendab see protsessi.

Komposti valmimise aeg võib erineda: mõned eksperdid ütlevad, et piisab 30 päevast, teised, et vaja on 6 kuud või rohkem. Soojas ja niiskes kliimas kulgeb lagunemine kiiremini – üldiselt soovitame keerata kompostihunnikut iga 10 päeva tagant ja jälgida protsessi käiku. 

Levinumad kompostimisprobleemid

Kompostihunnikut võivad vaevata mõned levinud probleemid – õnneks on enamikule neist lihtne lahendus.

Liiga märg kompost 

Liigselt ligunenud kompostis pole piisavalt hapnikku mikroorganismide arenemiseks – tõsisematel juhtudel võivad nad hukkuda. Tekib ka ebameeldiv lõhn. Probleemi lahendamiseks õhusta hunnikut korralikult hanguga ja lisa rohkem kuiva materjali, näiteks heina või kuivanud lehti.

Ammoniaagi lõhn

See viitab, et kompostis on liiga palju lämmastikku. Lisa kuiva, süsinikurikast materjali, et lämmastiku tase kiirelt alaneks ja kompost päästa. 

Hunnik ei lähe soojaks

Sageli tähendab see, et kompost on muutunud liiga kuivaks. Niiskuse hoidmine on natuke keeruline, et materjal poleks liiga kuiv ega liiga märg – pea meeles kuldreeglit: see peab olema niiske katsudes, kuid mitte läbimärg või vee alla mattunud. 

Kompost on liiga jäme ja ei lagune täielikult

See pole otseselt probleem, kuigi mõnele kasvatajale meeldib peenem kompost. Mõned toidujäägid, nagu maisitõlvikud või munakoored, võivad võtta palju kauem aega, et täielikult laguneda. Kui see on takistuseks, kasuta aiaseparaatorit ja sõelu kompost enne mulda lisamist läbi. 

4. Mida kompostida?

Mida komposti paned, sõltub sinu eesmärgist ja võimalustest, aga pea meeles, et kõik kompostitav jaguneb süsiniku- (pruun materjal) või lämmastiku- (roheline materjal) põhisteks – õige suhe on umbes 50/50, et kompostimine töötaks.

Roheline mass² annab lämmastikku ja valku, samas kui pruun mass on süsinikurikas ja aitab mikroorganismidel jääke lagundada ning õhutada kompostikasti.

Siin on üldised soovitused rohelise ja pruuni materjali kohta, mida komposti panna:

Need on vaid soovitused – kasuta julgelt seda, mis kodus olemas, jälgides 50/50 suhet. Mikroorganismid vajavad süsinikku energia saamiseks ning lämmastikku lagunemiseks ja paljunemiseks, seega alati pane komposti ka pruuni materjali.

Mida mitte kompostida?

• Ära komposti liha, kala ega luid – nende lagundamiseks on olemas teised tehnikad (bokashi jne) ning tavalises kompostis meelitavad need kahjureid.
• Väldi haigete taimede kompostimist – näiteks tubakamosaiikviirus võib mullas säilida ja nakatada kõiki taimi, millega komposti kasutad.
• Ära kunagi kasuta kassi ega koera väljaheiteid.
• Sidruni- ja tsitruselised võivad mikroobidele halvasti mõjuda – eemalda sidrun, mandariin ja apelsin kompostist. 

5. Kuidas oma komposti kasutada?

Komposti saab segada mullaga – kogus sõltub, kui kaua see on lagunenud. Võid seda kasutada juba pärast 30 päeva, kuid kauem seistes on toitainete kontsentratsioon kõrgem ning vajad ühe taime kohta vähem komposti.

Ei pea kartma, et kompost su taimi põletab – segu proportsioon sõltub sellest, kui kaua sinu kanep läheb seemnest saagini. Soovituseks: sega 50% komposti ja 50% mulda ning lisa vajadusel juurde. Kompost on aeglaselt vabanev väetis, seega võid seda lisada kogu taime kasvu jooksul kui vaja.

Kui kompost on kaua seisnud ja väga tugeva toimega, sega 1 osa komposti 4 osa mullaga. Näiteks segades 1 kg segu, kasuta 800 g mulda ja 200 g komposti.

6. Kanepitaimede pealmine väetamine omatehtud kompostiga

Komposti saab kanepile anda mitut moodi, kuid meie lemmik on pealmine väetamine ehk topdressing. Mida see tähendab? Väga lihtsalt: komposti lisamine taime ümber pinnale. Kuna kompost on aeglaselt vabanev väetis, siis sel viisil pikendad veelgi toitainete aeglast vabanemist. Peale komposti lisamist kasta taimi tavapäraselt – vesi aitab kompostil laguneda ja toitaineid kasvumullani viia, kus need toetavad taime kogu kasvutsükli vältel. Pane tähele, et pindmine kompostimine ei paranda juba tekkinud puudujääke.

7. Kokkuvõte

Kompostimine on odav ja tõhus viis taimede toitmiseks, sest saad seda teha täpselt enda vajaduste järgi ning parim osa on see, et saad kasutada igapäevaseid jäätmeid. Kui tead kompostimisest rohkem nippe, jäta meile kommentaar alla!

Välisallikad:

1. Compost and Compost Tea Microbiology: The “-Omics” Era - St. Martin, Chaney & Rouse-Miller, Judy & Thomas, Gem & Vilpigue, Piterson. (2020).

2. Composting parameters and compost quality: a literature review - Azim, K & Soudi, Brahim & Boukhari, S & Périssol, Claude & Roussos, S & Thami-Alami, Imane. (2020).

Seda postitust uuendati viimati 7. aprillil 2022.