Ühendkuningriigi teadlaste meeskond asus looma mudelit, kuidas tulevikus riigis kanepiturgu reguleerida. Nende eesmärk polnud mitte niivõrd läheneda ülesandele tervishoiu või korrakaitse kaudu, vaid leida süsteem, mida tegelikud kanepisuitsetajad aktsepteeriksid. Idee seisnes selles, et uus regulatsiooniraamistik oleks võimeline edukalt konkureerima musta turuga. Või veelgi parem – muudaks selle ajalugu.

Osalejaid kaasati läbi Multidistsiplinaarse Psühhedeeliatte Uuringute Assotsiatsiooni

Teadlased otsustasid tulemused koguda loomupäraselt kallutatud valimist inimestest, kellel on isiklik huvi kanepireformi vastu ning kes on üldiselt informeeritud psühhedeelikumidest. Selle eesmärgiga jagati kutseid sotsiaalmeedias ja Multidistsiplinaarse Psühhedeeliatte Uuringute Assotsiatsiooni (MAPS) uudiskirjas. Need kanalid võimaldasid neil jõuda ja kaasata märkimisväärse arvu tervishoiutöötajaid.

Selle tulemusena sai meeskond küsitleda 397 indiviidi erinevatest riikidest, kuid peamiselt Suurbritanniast ja USA-st. Enamik neist oli vähemalt korra elus kanepit tarvitunud. Märkimisväärne oli see, et osalejate vastustest ilmnes, et osa neist muretsesid aine kasutamisega kaasnevate riskide pärast ega pooldanud täielikku deregulatsiooni.

Apteegid ja vesipiibubaarid eelistatud kanepimüüjatena

Varasem uuring näitas, et Suurbritannia rahvastiku esindusliku valimi arvates tuleks kanepit müüa apteekides, mitte litsentseeritud poodides või mustal turul. 2018. aastal liigitati kanep riigis ümber II nimekirja ravimiks, mis võimaldas patsientidel, kellel esinesid teatud meditsiinilised seisundid, sellele ravile ligi pääseda. Kuid inimesed, kes soovivad proovida kanepiravi, seisavad endiselt silmitsi suurte takistustega selle hankimisel.

Uus uuring leidis, et osalejatele meeldis mõte kanepi müügist apteekides. Kuid nad arvasid, et kahjude vähendamise eesmärgil peaks ainet saama patsientidele anda ka ilma retseptita. Samas ei oldud vastu nende patsientide intervjueerimisele ja probleemtarvitamise skriinimisele.

Enamik osalejaid leidis ka, et peaks olema olemas reguleeritud meelelahutuslik turg väljaspool apteegisüsteemi. Toetati vesipiibu- ehk šiišabaaride ideed, kus oleks lubatud kanepit kohapeal tarbida. Lõpuks jõuti järeldusele, et inimestel peaks olema õigus kanepit kodus kasvatada ning kasutada seda nii meditsiinilistel kui meelelahutuslikel eesmärkidel, kuid mitte seda kasumi eesmärgil müüa.

Uuring avaldati käesoleva kuu alguses ajakirjas Drug Science, Policy and Law Journal.