Kuidas säilitada oma kanepiseemneid

• 1. Kanepiseemned
• 2. Seemnete säilitamine
• 3. Ideaalsed tingimused seemnete säilitamiseks
• 3. a. Valgus
• 3. b. Õhuniiskus
• 3. c. Temperatuur
• 4. Säilitamine nädalate kaupa
• 5. Säilitamine kuude kaupa
• 6. Säilitamine aastateks
• 7. Kanepiseemnete idandamine
• 7. a. Mida järgmisena teha?
• 8. Kokkuvõte

Kanepiseemned on alguspunkt kõigile – hool, mida seemnete eest annad, mõjutab mitte ainult sinu kanepi kasvu, vaid ka lõplikku saaki.

1. Kanepiseemned

Enne kui räägime seemnete säilitamisest, peame meeles pidama, et sinu kanepiseemned on elus. Enne idanemist on nad justkui talveunes ja nagu kõik elusolendid, võivad ka nemad surra.

Seemnete säilitamisel soovid tagada optimaalsed tingimused, et need oleksid kasutuskõlblikud seni, kuni oled valmis need idandama. Kuna tegemist on loodusega, tuleb pidada kinni kindlatest tingimustest, vastasel juhul võib see mõjutada seemnete kvaliteeti. Kuigi seemnetel on tugev kest ja need on üsna vastupidavad, tasub silmas pidada allolevaid punkte, et vältida võimalikke tulevasi probleeme.

2. Seemnete säilitamine

Kui seemneid hoitakse ideaalses olukorras, võivad kanepiseemned säilida elujõulistena kuni 10 aastat. Seemnete säilitamine on oluline mitmel põhjusel, olgu sa kodukasvataja, kes ootab erilist aega, et kasvatada ainulaadset just ostetud strain’i, või seemnepank, kes varub seemneid edaspidiseks müügiks. Põhjusest hoolimata on seemnete eest hoolitsemine üks olulisemaid samme sinu lõpliku saagi jaoks. Halvasti hoitud seeme ei pruugi idaneda või, kui idandubki, ei pruugi see korralikult kasvada. Pikemaajalisel säilitamisel tuleb järgida mitmeid parameetreid.

3. Ideaalsed tingimused seemnete säilitamiseks

Kolm peamist tegurit, mis võivad seemneid kahjustada:

Valgus 

Kui oled kunagi kanepiseemneid idandanud, tead, et valgus on oluline tegur, mis mõjutab seemnete idanemise tõenäosust. Kui seemned on liiga kaua valguse käes, võivad nad hakata idanema juba enne, kui oled valmis neid mulda panema.

Õhuniiskus

Õhuniiskus on samuti väga oluline, kuna õhuniiskus ajendab seemneid idanema. Sa ei taha, et nad kogemata idanevad – kui seemned jõuavad teatud niiskusetasemeni, hakkavad nad toitainet imendama ja võivad jääda liiga nõrgaks, et normaalselt kasvada. Seetõttu tuleks hoida neid suhteliselt kuivas kohas. See sõltub muidugi kliimast – mõnel pool on väga niiske, teisal kuiv, mistõttu tuleb vastavalt kohandada seemnete hoidmist.

Kui konteineris on niiskust juba alla 8%, võib seemnete sisse ja peale tekkida seen; 40–60% juures seemned hakkavad idanema ning kõrgemal kui see tase võivad need vähem kui ööpäevaga „uppuda“. Vaatame kiiresti üle erinevad stsenaariumid niiskustasemete lõikes:

• 81 – 100% – Seemned ei kesta kauem kui 12 tundi ning võivad „uppuda“ vähem kui 4 tunniga.
• 61 – 80% – Siin on jätkuvalt suur risk, et seemned muutuvad eluvõimetuks või surevad vähem kui 12 tunniga.
• 31 – 60% – See on aktsepteeritud idanemisvahemik, kuigi paljud kasvatajad eelistavad 40–60%.
• 21 – 30% – See on parim õhuniiskuse vahemik kanepiseemnete säilitamiseks.
• 9 – 20% – Kui seemned on selles niiskuses rohkem kui päev-paar, võib tekkida ebasoodne seenekasv, mis suudab seemne vähem kui 12 tunniga hävitada.
• 0 – 8% – See on ideaalne niiskus kahjuritele ja putukatele seemnete kahjustamiseks.

Temperatuur 

Ka temperatuur on seemnete säilitamisel väga oluline. Pead neid hoidma umbes 6–8 kraadi juures. Selleks sobib kodune külmkapp või vajadusel isegi sügavkülm (kuid see pole tavaliselt vajalik).

Soovitame hoida seemneid köögiviljasahtlis või külmiku tagumises osas ning kasutada väikest termokasti või midagi sarnast, et temperatuur püsiks ühtlasem ka siis, kui kapiust avatakse või kui vool katkeb. Hea reegel on, et mida madalamal temperatuuril seemneid hoida, seda kauem need säilivad ning seda väiksem on ootamatu idanemise oht. Kasvatajad, kes tegelevad strain’i geneetikatega ja loovad ise ristandeid, kasutavad tavaliselt spetsiaalset külmkappi või sügavkülmikut ainult seemnete jaoks. 

Kui kasutad tavalist külmikut/sügavkülma, on mõned olulised asjad, mida silmas pidada. Esiteks on seemned väga tundlikud valgusele, seega peavad nad alati olema valguskindlas konteineris. Kindlasti jälgi, et külmkapis/sügavkülmas poleks härmatise teket (paljudel vanematel kappidel juhtub see kergesti). See võib põhjustada niiskuse eraldumist temperatuuri langedes – mida ei tohiks lubada, kui seemned on seal sees. Kui sul on vaakumkiletaja, on kõige parem seemned vaakumkiletada – kui ei, sobib ka tihedalt suletav kilekott. Seejärel pane see kott omakorda valguskindlasse anumasse.

4. Säilitamine nädalate kaupa

Kui hoiad seemneid ainult mõned nädalad, sobib neid jätta originaalpakendisse, kui need on pimedas, kuivas ja jahedas kohas.

Tavaliselt on nende pakend valgus- ja veekindel. Kui hoida neid jahedas kohas (nt sahtlis või muus sarnases), säilivad seemned hästi.

5. Säilitamine kuude kaupa

Kui hoiad seemneid mitu kuud, on parem panna need külmikusse. See tagab, et seemned ei kannataks temperatuurikõikumiste tõttu. Kui hoiad neid originaalpakendis või valguskindlas karbis, säilivad need nii kaua, kui vajad.

6. Säilitamine aastateks

See kehtib tavaliselt seemnepankade või aretajate puhul. Kui vaja seemneid väga pikaks ajaks säilitada, saab panna need sügavkülma. See pole küll hädavajalik, hoiab siiski seemned veel stabiilsemas temperatuuris. Samas võib neid hoida ka külmikus, olenevalt eelistustest ja võimalustest. Ideaalseim on hoida seemneid jahedas, pimedas ja kuivas kohas. Kui paned seemned külmikusse või sügavkülma, lisa juurde silikageeli pakikesi, et niiskus oleks madal. Kõrge õhuniiskus soodustab seente kasvatamist seemnetel. Kui seemned saavad valgust või tunnevad ootamatu temperatuurimuutuse, võivad need kasutada oma toitainetevarud enne mulda jõudmist ära ning ei pruugi edukalt idaneda.

7. Kanepiseemnete idandamine

On olemas lihtne test, et kontrollida seemnete kõlblikkust. Vala seemned klaasi vette (alles siis, kui oled valmis need idandama). Kui nad vajuvad põhja ja jäävad sinna, on nad terved ja valmis kasutamiseks. Kui seemned jäävad pinnale hõljuma, siis tõenäoliselt nad ei idane. Ära viska neid siiski kohe ära – anna veel 3 päeva, et näha, kas juur ilmub. Kanepiseemnete idandamiseks kasutatakse mitmeid levinud meetodeid. Vaatame need lühidalt üle, alustades meie lemmikmeetodist.

Märja paberrätiku meetod

See meetod on lihtne ja otsekohene, olles enim kasutatud kodukasvatajate seas. Vaja läheb:

• Paari lõhnatu ja värvimata paberrätikut
• Veidi vett, mille pH on 5,5–6,5 ja temperatuur umbes 22°C
• Pritspudelit
• Kanepiseemneid
• Tupperware tüüpi karpi

Tee üks paberrätik märjaks ja pigista liigne vesi välja. Aseta see tasaselt lauale, paiguta sellele 2–3 seemet nii, et nende vahele jääks umbes 2 cm. Seejärel tee teine paberrätik niiskeks, pigista kergelt ning aseta see seemnete peale. Pane paberrätikud karpi ja hoia pimedas, soojas kohas.

Selle meetodi korral idanevad seemned tavaliselt 2–3 päevaga. Kontrolli seemneid iga päev ja vajadusel pritsi paberrätikut pH-ga veega, kui see kuivama hakkab.

Rockwooli ploki meetod

See meetod on sama lihtne kui paberrätiku meetod, kuid vajab Rockwooli kasutamist, mida pole igal pool nii lihtne leida. Vaja läheb:

• Vett, mille pH on 5,5–6,5 ja temperatuur umbes 22°C
• Rockwooli kuubikuid
• Pritspudelit
• Kanepiseemneid
• Tupperware karpi

Miks eelistada Rockwooli paberrätikule? Esiteks võivad paberrätikud sisaldada lõhna- või värvaineid, mis ei ole kanepiseemnetele head; Rockwooliga sellist muret pole. Rockwool säilitab hästi niiskust, nii et see ei kuiva niivõrd kiiresti kui paberrätik ning sobib esimesteks nädalateks taimede „kodule“. Kõigepealt leota Rockwooli kuubik öö läbi pH-tasakaalustatud vees. Seejärel aseta seeme kuubiku ülaosas olevasse avasse ning paiguta kogu kuubik suletud nõusse. Juur peaks nähtavale ilmuma 24–72 tunni jooksul.

Klaasivee meetod 

Paljud kanepi kasvatajad eelistavad seda idanemismeetodit ning jah, see töötab sageli. Meie kogemusel pole selle meetodiga idanemisvõime siiski nii suur kui eelnevalt kirjeldatud variantidega, kuid seda on väga lihtne teha. Piisab, kui panna seemned (või seeme) pH-ga tasakaalustatud klaasitäie vee sisse ja lasta loodusel ise toimetada. Ole väga ettevaatlik, kui siirdad seemet kasvukeskkonda. Loomulikult võib seemne otse mulda või kookospuru panna, kuid siis on idanemise edenemist raskem jälgida. Poest leiab ka spetsiaalseid seemnete idanemise tooteid, kuid need kipuvad olema üsna kallid. Miks kulutada raha kalli seadme peale, kui märg paberrätik, Tupperware ja pH-ga reguleeritud vesi teevad sama töö ära. Võib mõnd asja teha, et seeme kiiremini idaneks, eriti kui on tegu vanade seemnetega, mida pole parimates tingimustes hoitud.

• Kasutades peeneteralist liivapaberit, hõõru seemnekesta kergelt – see aitab niiskusel kestast läbi imbuda, mis vanema seemne korral võib olla olulise tähtsusega.
• Kui seemnekest on eriti paks, võib teha kergelt sisselõike väga terava noa või skalpelliga.
• Karboniseeritud vesi, fulvohape või vesinikperoksiidi lisamine vette enne seemnete leotamist/pritsimist võib idanemist soodustada. Ja ongi kõik!

Mida järgmisena teha?

Sul on õnnestunud seemneid edukalt säilitada (olgu kuude või aastate kaupa) ning need on edukalt idandatud. Juurekene on väljas ja seemned on valmis mulda panekuks. Mis edasi? Kõigepealt tuleb otsustada, millist kasvukeskkonda kasutada. Kolm populaarset varianti, igal omad eelised ja puudused –

• Muld
• Kookospuru
• Hüdroponika

Vaatame neid lühidalt:

Kasvatamine mullas

Traditsiooniliselt kasvatatakse kanepit mullas ning see on populaarne tänapäevalgi. Kanepile mõeldud mullasegud on laialt kättesaadavad ning lihtsasti kasutatavad, sest need sisaladavad kõik vajaliku taimede kasvamiseks – vähemalt esimese kuu jooksul. Piisab, kui kasta mulda, ülejäänu eest hoolitsevad mikroobid ise, väga lihtne! Vali kasvatusmuld, milles on umbes 20% perliiti, kuid ära muretse – korralikud kanepimullad sisaldavad seda niikuinii. See aitab kaasa niiskuse ja õhu liikumisele juurte ümber, nii saavad taimed hapnikku ning väldid ülekastmist.

Kui sobiv mullasegu puudub, tee see ise: osta aiakeskusest kvaliteetset komposti või potimulda, kott kookospuru ja kott perliiti. Tüüpiline suhe, mida soovitame: 40% potimuld, 40% kookospuru, 20% perliit.

Kookospurus kasvatamine

Kookospuru on muldavaba keskkond, mis saadakse kookospähkli koorte jahvatamisel. See keskkond on täiesti inertne ehk puuduvad toitained. See võib tunduda puudusena, kuid vastupidi: liiga toitaineterikas muld võib juured „põletada“ ja raskendab vee, hapniku omastamist. Samas annab kookospuru täieliku kontrolli toitainete üle, võimaldades täpselt timmida, mida su strain vajab.

Kvaliteetne kookospuru sisaldab vajalikke mikroelemente ja mineraale. Turul on olemas ka spetsiaalsed kookospurule mõeldud toitelahused, mis sobivad hästi. Kookos laseb juurtel saada rohkem hapnikku ja liigset vett kergemini välja – samas on see mullast kergem ja lihtsustab ümberistutust. Kookospuru on oma omadustelt justkui kesktee mulla ja hüdro vahel ning sobib uuematele kasvatajatele, kes tahavad mõlemat proovida.

Hüdroponika

Hüdroponika on edasijõudnute kasvatusviis, kus taimede toitainevajaduse katab lahustatud toitainetega vesi, mitte muld. Seda meetodit kasutavad paljud tublid kutselised, sest see võimaldab saada palju suurema saagi ja tõsta kannabinoidide sisaldust – taimed saavad toitaineid alati õigel ajal õiges koguses. Hüdro vajab rohkem tähelepanu ja tehnilist teadlikkust kui teised variandid, seega kui alles alustad, jäta see esialgu kõrvale.

See meetod sobib edasijõudnud kasvatajatele, kes tahavad asja süvitsi õppida ja on valmis asjasse põhjalikult süvenema. Kui aga ikkagi tunned, et tahad proovida hüdroponikat lausa algajana, ole julge! Hüdroponiliste süsteemide valik on lai – mõned lihtsad, teised keerukad.

Üks oluline asi autoflowering strain’idega

Kui kasvatad autoflowereid, tuleb arvestada eriti olulisega. Autoflowerid lähevad õitsemisfaasi sõltumata valgusrežiimist, kuid see tähendab ka seda, et nad ei jõua taastuda stressist nii nagu fotoperioodilised kanepid.

Üks suurimaid stressitegureid on ümberistutamine. Seega istuta auto seemned kohe potti, kuhu plaanid saaki korjata, nii väldid ümbersiirdamisest tingitud kängumist või kasvupeetust. Samuti väldi intensiivseid taimetreeningu võtteid ja kasuta ainult LST (madala stressiga tegevusi), nagu painutamine või ScrOG. Väldi lõikamist, supercropping’ut, mainlining’ut ja muid HST võtteid, mida ehk fotoperioodiliste puhul kasutad.

8. Kokkuvõte

Vahet ei ole, kas oled aretaja, kasvataja või seemnepank – hoia alati seemneid vastavalt ülaltoodud näpunäidetele. Nii säilivad sinu väärtuslikud geneetilised varud kuni hetkeni, mil soovid neid kasvatama hakata.