Sisetulede valik kanepi kasvatuseks: LED vs Pirnid

Enne, kui sukeldume kogu tehnilisse žargooni, räägime kiiresti, kuidas kanepitaimed kasutavad neile pakutavat valgust ning kuidas valguse ajastus mõjutab taime arengut.

Turul on kaks peamist kanepi sorditüüpi, millega kokku puutud. Ei, mitte Sativa ja Indica. Jutt käib hoopis fotoperioodilistest ja autoflowering sortidest. Enamik kasvatajaid teab vahet, kuid teeme selle kiirelt selgeks ka päris algajatele. Kõik sordid, olgu need fotosid või autosid, läbivad olulised kasvufaasid. Need on:

 

• Idanemise faas – kui seeme idandub ja idujuur murrab end kestast välja. See kestab umbes 1–4 päeva.
• Seemiku faas – kui taim hakkab kasvatama võrseid ja lehti. Kanepitaim loetakse seemikuks, kuni teine pärislehtede paar on ilmunud. See faas kestab tavaliselt nädala ringis.
• Vegetatiivne kasvufaas – kui taim hakkab oluliselt suurust kasvatama. See on esimene põhietapp, mil taime struktuur moodustub ja ta on valmis õitsemiseks.
• Õitsemisfaas – kui kanep taim jõuab suguküpseks ning hakkab tootma neid väärtuslikke õisi, mida kõik armastame.

Fotoperioodilised Sordid

Nagu nimest võib järeldada, otsustatakse fotoperioodiliste sortide kasvufaasi valgusperioodi ajastuse järgi. Siseruumides on kasvatajatel täielik kontroll etappide üle tänu valgustusgraafikule.

 

 

Seemiku- ja vegetatiivsesse faasi vajavad fotoperioodilised taimed vähemalt 18 tundi valgust ja 6 tundi pimedust ööpäevas, seda nimetatakse 18/6-režiimiks. Kui oled taime suuruse ja struktuuriga rahul, lülitad lihtsalt 12/12 mustrile—12 tundi valgust ja 12 tundi pimedust päevas. Nii annab taim mõista, et aeg on hakata õitsema ja tootma neid ilusaid õisi.

Autoflowering Sordid

Autoflowering kanepisordid võtavad kasvatamisel suure osa mõtlemisest maha. Õitsemise algust määrab pigem taime vanus, mitte valgustundide arv—see tähendab, et pärast umbes nelja kasvunädalat lülitub taim automaatselt õitsema, olenemata valgusgraafikust.

See automaatne omadus annab autofloweritele mitmeid eeliseid, eriti neile, kes sisetingimustes alles alustavad. Saad hoida valgusgraafikut kogu kasvu jooksul 18/6 (või 20/4 või isegi 24/0), mis teeb elu lihtsamaks, ning seadistada lihtsasti pideva saagikorje. Autoflowerid on vastupidavamad kui fotoperioodilised sugulased, nõuavad vähem toitaineid, on valmis lõikuseks umbes 8–10 nädalaga ning suudavad jõuda fotodelga samale tugevuse ja saagikuse tasemele.

Kanepi Valgusspektrid ja Intensiivsus

Kui oled valinud endale sobiva kanepisordi ning valgusgraafiku, on aeg mõelda valgusspektrile. Lihtsalt öeldes vajavad kanepitaimed täielikku valgusspektrit, et saavutada maksimaalne geneetiline potentsiaal. Mõtle järele: päike annab kogu spektri, ning taimed on selle järgi miljoneid aastaid arenenud—miks peaks siis kanepile sobima midagi vähem? Loomulikult on võimalik kasvatada ka kitsama spektriga lampide all, kuid saak ja jõudlus jäävad alla loodusliku spektriga spetsiaalsete lampidega võrreldes.

 

 

Veelgi enam, valguse tugevus (intensiivsus), mille taimele annad, mõjutab oluliselt kogu arengu kulgu ning peab kasvufaasiga sobituma, et saavutada parimad tulemused. Intensiivsust mõõdetakse luumenites – see info on leitav igale lambitüübile vastaval tootelehel – kuid üldine reegel on, et mida kaugemale arengus taim jõuab, seda tugevamat valgust ta vajab. Nüüd aitab teooriast, läheme lampide endi juurde! Vaatame need odavaimast kallimani (ja tavaliselt ka halvimatest parimateni).

Fluorestsentspirnid (CFL)

Kompaktsed fluorestsentslambid (CFL) on tavaline valik väiksemate ja soodsate kasvatuste jaoks. Neid on lihtne leida ja odav soetada – saadaval ehituspoodidest või isegi mõndadest supermarketitest. Standardse sokli tõttu on neid väga kerge paigaldada, hind on soodne, energiakulu madal, soojuseraldus minimaalne ning valik on lai. CFL-pirnid on suurepärased väikese eelarvega kasvatajatele. Sobivad hästi idandamise ja seemikufaasi valgustamiseks, saadaval erinevates võimsustes ja spektrites.

 

 

Kui teed mikrokapi kasvatust või midagi sarnast, võivad CFLid kogu kasvatuseks sobida, kuid neil on ka mõned puudused. Nende madal võimsus ja intensiivsus ei luba taimel kunagi jõuda oma geneetilise potentsiaalini ning nad pole eriti head õitsemisfaasi jaoks. Samuti on nende tööiga lühem kui teistel lahendustel, kuid on see-eest odavamad. Üldiselt, kui vähegi võimalik, soovitame kasutada fluorestsentslampe vaid seemikufaasis. Saagikuselt võid CFLi puhul arvestada kuni poole grammiga vati kohta või umbes 10–15 grammi ühe valgusallika kohta.

Kõrge intensiivsusega tühjenduslambid (HID)

HID-valgustus oli aastakümneid kanepi kasvatuse kullastandard. LED-tehnoloogia areng on nad küll ületanud efektiivsuses, kuid tänu suurele valgusvoole ja lihtsale paigaldusele eelistavad paljud kasvatajad siiani HID-lampe. Kõrge intensiivsusega tühjenduslampe on kolmes spektris – metallhalogeniid (MH), kõrgsurve naatrium (HPS) ja keraamiline metallhalogeniid (CMH). MH-lambid toodavad rohkem sinist valgust ning sobivad vegetatiivses faasis, HPS annab oranzhi-roosakat valgusspektrit, mis sobib hästi õitsemiseks. CMH on kahe segu, ühendades mõlema parimad küljed ühes lambis.

HIDid on jätkuvalt populaarsed, kuigi on kallimad (kui CFLid) ja tarbivad rohkem elektrit, sest annavad vastu oluliselt rohkem valgust ja intensiivsust – eriti sobilikud sisetingimustes kanepikasvatuseks, kuid neil on ka mõned miinused.

 

 

Esiteks toodavad nad palju soojust. Võimalik on seda vähendada näiteks jahutustoru abil, kuid täielikult vältida pole võimalik. HID-lampide pirne tuleb vahetada sageli (iga 6–9 kuu järel) ning paigaldamine vajab veidi rohkem vaeva. Tööks on vaja osta lisaks eraldi toiteplokk ja reflektor, mis kõik lisavad hinnale. Kuid samas on HID-lambid soodsamad kui korralikud LED-paneelid ja nendega saavutad ülihead saagid ning tugevuse. Oodata võib tulemuseks kuni 1 gramm vati kohta. Näiteks 4x4 jalase kasvuala ja 600W HID-valgustite puhul võid igaks lõikuseks loota 600 grammi õisi (mõjutavad ka sort ja kogemus ning keskkonnategurid).

LED-paneelid

Kuigi valgusdioodidega kasvuvalgustid (LED) on olnud juba üle kümne aasta kasutusel, peetakse neid siiski suhteliselt uueks lahenduseks. Viimastel aastatel on näha olnud suurt edasiminekut—täna on nad HID-lampidest tegelikult mööda läinud ning paljude jaoks parim võimalik variant. Tõsi, hea LED-paneel maksab veidi rohkem kui samaväärne HID-lahendus (kuigi hinnad järjest langevad), kuid eeliseid on tunduvalt rohkem. Tänapäeval pole ühtegi põhjust valida midagi muud kui LED-paneel — kui ainult eelarve väga ei piira.

 

 

Eelisteks on suur energiasääst—LED-panelid tarbivad vähem kui pool HID-pirnide energiast, mis tähendab, et nad ka soojenevad vähem. See teeb nad sobivaks igas suuruses kasvuruumi, eriti väiksematesse. LED-paneelid ei vaja eraldi toiteplokki, neid on erinevates suurustes ning uued mudelid võimaldavad valgusspektrit reguleerida, pakkudes kogu „päikesespektrit“. Ausalt, kogu raha kogumist, kuni saad endale sobiva LED-paneeli, väärt – pikas perspektiivis tänad iseennast. LED-paneelide uued mudelid suudavad saagikuselt (või ka ületada) HID-e – vähemalt 1 g/w, kui kõik muu on paigas.

Pisut lisasoovitusi valguse kohta

Vattide arv pole kõik

Võimsusnäitajast peab enne valiku tegemist aru saama — vatt on näitaja sisendenergia kohta, mitte tegelik valgusvoog. Selgitan näitega: võtame 400W CFL, 400W HID ja 400W LED-paneeli. Igal tehnoloogial on erinev efektiivsus, mis tähendab, et sama võimsusega lambid annavad välja väga erineva valguse. CFL jääb teistest kõvasti maha, aga kuidas võrrelda LEDi HIDiga?

Võid arvata, et 400W märgisega lambid annavad sama palju välja, kuid tegelikult – LED-paneel on efektiivsem ja annab rohkem valgust kui sama võimsusega HID. Ehk wattide arvust üksi jääb väheseks—valgusjõud võib eri tehnoloogiatega olla erinev.

Valgusti paiknemine on võtmetähtsusega

Kaugus lambi ja taimede võrselaatla vahel oleneb kasutatavast valgusallikast. HID-lambid tuleb paigutada kõrgemale (sest need toodavad kõvasti soojust) ning valgus ei lange alati ühtlaselt—tekitades ruumi sees kuumad ja külmad laigud.

 

 

LED-paneelid sobivad hästi lähedale paigutamiseks, neid võib panna isegi 8–10 tolli kaugusele taimede tipust olenevalt paneelist. Selline kaugus vähendab valguse hajuvust ja aitab vältida kuumalaike. Lisaks, isegi kui LED on taimedele väga lähedal, ei kuumuta see kasvuruumi üle ega tekita valgus- või soojuskahjustusi.

Kata kasvuala peegeldava kattega

See võib küll lihtne tunduda, kuid kui tahad valgust maksimaalselt ära kasutada, kata iga ruutsentimeeter kasvualast peegeldava materjaliga. Nii peegeldub valgus igast suunast taimedele tagasi. Eriti tähtis on see HID-pirnidega, mille ebavõrdne valgusjaotus laseb suure osa energiast raisku. Peegeldav kate aitab valguse igasse nurka suunata ja taim saab aast kätte.

2. Kanepi valgustuse korduma kippuvad küsimused

Ükskõik kui põhjalikult mõnda teemat käsitleme—alati jääb vähemalt mõned küsimused, eriti uutel kasvatajatel. See pole sugugi halb – meile meeldib aidata kasvatajatel sihte saavutada ja valgustus on seejuures väga tähtis. Vaatame üle enim küsitud küsimused valgustuse kohta ja proovime neist lihtsas keeles ülevaate anda.

 

Milline valgustüüp on kasvatustoa jaoks parim?

Sõltub sinu vajadustest, kuid valdavale enamusele soovitame täisspektriga LED quantum board'i. Tänapäeval on valik suur, ent kui saad Samsung tehnoloogiaga plaadi, oled väga rahul. Soodsamad variandid on Spider Farms, MARS HYDRO, VIVOSUN või HLG—kõik need on hea hinna ja töökindlusega.

 

Mitu tundi päevas peaks lambid töös olema?

Sõltub, kas kasvatad fotoperioodilist või autoflowering sorti ning kasvufaasis. Autoflowerite puhul soovitame kogu elukaare vältel 18/6 või 20/4 valgust. On kasvatajaid, kes eelistavad 24/0, ja see annab head tulemused, kuid meie meelest võiks taim saada iga päev ka mõned tunnid puhata.

Fotoperioodide puhul jäta valgus 18/6 peale kuni õitsemiseni. Kui oled taimede suurusega rahul, vaheta 12/12 ajagraafikule ning lase loodusel toimetada.

 

Mis temperatuuril peaks kanepikasvatuse valgustid olema?

Pigem tuleb jälgida kasvuala õhutemperatuuri, mitte lambitemperatuuri. Päeval hoia u 80°F (25°C) ja öösel vähemalt 70°F (21°C) juures. See tagab, et taimed saavad õige koguse soojust ja valgust ning saavad vajadusel maha jahtuda.

 

Kuidas on valgustusega mikrokasvatuses?

See võib olla küll veidi keerukam. Väikeses ruumis HID-lahendus ei sobi üldse, jäävad kas CFL või LED. Varem soovitasime väikeses ruumis pigem CFL-lampe, kuid tänapäeval on ka rohkelt mini-LEDi võimalusi. Tõsi, nad võivad olla kallimad kui CFL, kuid nende töökindlus on parem ning pirnivahetust ei tule kogu aeg teha. Pealegi saad kasvatada „unistuste taimi“ ka väga pisikeses kapis.

 

Kas treeningutehnikad sõltuvad valguse tüübist?

Ei, tegelikult mitte. See sõltub pigem valitud kanepisordist, kuid pea meeles, et ainult HID ja LED lambid võimaldavad hõlpsasti muuta kaugust taimede ja lambi vahel valgusintensiivsuse reguleerimiseks. CFLide ja T5 puhul sõltub valguse suunamine rohkem reflektoritest. Aga kui kasutad ainult CFL-e, võid kulude ja ka aja kokkuhoiu mõttes kasutada mitut väikest valgusallikat ühe tugeva asemel.

Autoflowerite treenimisel ära liialda – neil pole aega tugevast stressist taastumiseks, seega kahanda koormust minimaalseks.

3. Kokkuvõtteks

Nii, nüüd tead kõike kolmest peamisest kasvulambi tüübist, nende headest ja halbadest külgedest. Edasi on vaid valida oma vajadustele parim lahendus ja hakata kasvutuba seadma. LED-paneelid on enamikule kasvatajatele esmane valik, aga soodsa hinna juures ajavad asja ära ka CFLid ja T5 lambid. Kahjuks on HID-lampide hiilgepäevad möödas ja kuigi hüvastijätt võib olla veidi kurb, aitavad LED-paneelid sul edukalt sihini jõuda. Head kasvatamist ja kui tekkis küsimusi, jäta julgelt kommentaar!