Kanepi kasvatamine: hüdro vs muld

• 1. Kanepi kasvatamise eelised mullas
• 1. a. Suhteliselt odav ja lihtne
• 1. b. Vähem kogemusi vaja
• 1. c. Suuremad saagid (mõnel juhul)
• 1. d. Madalam hooldusvajadus
• 2. Kanepi kasvatamise puudused mullas
• 2. a. Aeglasem kasvutempo
• 2. b. Kahjurid ja putukad
• 2. c. Vähem terpene (võrreldes hüdroga)
• 3. Kanepi kasvatamise eelised hüdroponikas
• 3. a. Väiksem kahjurite oht
• 3. b. Kiirem kasvutempo
• 3. c. Parema kvaliteediga saak
• 4. Kanepi kasvatamise puudused hüdroponikas
• 4. a. Kõrged seadistuskulud
• 4. b. Suur hooldusvajadus
• 4. c. Toitainete doseerimise keerukus
• 4. d. Hüdro kasutamise keerukus välitingimustes
• 5. Kookoskiud – ideaalne tasakaal mulla ja hüdro vahel?
• 6. Kokkuvõte

Üks suurimaid vaidlusi kanepikasvatajate seas on see, milline kasvukeskkond tagab parema kvaliteedi ja saagikuse. Õiget vastust pole – kõik sõltub sinu isiklikust sobivusest kasvatajana ja feminiseeritud seemnete konkreetse straiini vajadustest. Igal substraadil on omad eelised ja puudused, keskkond ja hind võivad mõjutada lõplikku valikut. Allpool on võrdlus hüdro- ja mullakasvatuse vahel, et teha parim otsus.

1. Kanepi kasvatamise eelised mullas

Suhteliselt odav ja lihtne

Muld on kõige lihtsam ja odavaim kasvukeskkond – peale pottide ja anuma, millega taimi kasta, pole muud varustust vaja. Algajad võivad mulda tasuta hankida ka kohalikust pargist või mujalt, kus terved taimed kasvavad, vältides seeläbi mullale raha kulutamist.

Vähem kogemusi vaja

Kanepi kasvatamine mullas on enamasti see, millega inimesed esimest korda alustavad. See võib olla parim valik algajale, kui oled varem mõnda muud taime mullas kasvatanud, sest oled selle substraadiga juba tuttav. 

Suuremad saagid (mõnel juhul)

Väljas mullas kasvatades võid oodata suuremat saaki kui hüdroponikas, kuna ruum ei piira taimede kasvu ja nad saavad kasvada nii suureks, kui soovivad. Siseruumides saab rakendada treeningtehnikaid ja õigesti tehes saad samuti suurema saagi.

Madalam hooldusvajadus

Pärast esialgset seadistamist on mulla peamine kulu katkiste pottide asendamine ja mulla vahetamine iga koristuse järel. Ei soovitata mulda taaskasutada, kui sa ei oska seda õigesti parandada, sest kõik toitained on taimed juba ära kasutanud.

2. Kanepi kasvatamise puudused mullas  

Aeglasem kasvutempo

Mulla vastupanu tõttu areneb juurestik aeglasemalt kui soilless süsteemides nagu hüdroponikas. Hüdros võivad juured jääda küll väiksemaks, kuid taim ise kasvab kiiremini, eriti vegetatiivses faasis.

Kahjurid ja putukad

Üks mulla suurimaid miinuseid on kahjurite saamine. See keskkond sisaldab orgaanilist materjali, mis meelitab ligi palju erinevaid putukaid, kes võivad mullas elada. Kasvatajad kogevad tihedamini kahjureid ja putukaid mullas kui hüdroponikas.

Vähem terpene (võrreldes hüdroga)

Nagu eespool öeldud, mõjutab orgaaniline materjal mõnikord õite lõhna ja maitset. See ei tähenda, et saak maitseb halvasti, kuid mullas kasvatatud kanepi maitse ja lõhn ei pruugi olla sama head kui soilless kasvatamisel. 

3. Kanepi kasvatamise eelised hüdroponikas  

Väiksem kahjurite oht

Kõigi kasvusubstraatide seast ründavad putukad hüdros taimi kõige harvemini. Kuigi see on siiski võimalik, sõltub paljude kahjurite elutsükkel mullast, ja mulla puudumine vähendab oluliselt kahjurite riski.

Kiirem kasvutempo

Hüdroponikas kasvatades kasvavad taimed oma juured otse vee ja toitainete segusse, mistõttu pole keskkonna takistust – nad kasvavad vegetatiivsel perioodil märgatavalt kiiremini, mis võib kaasa tuua varem saagi.

Parema kvaliteediga saak

Hüdrokasvatajad saavad tavaliselt parima maitse ja lõhnaga õied, sest keskkond ei mõjuta tulemust. Kogenud kasvatajad saavad taimedele pakkuda ideaalseid tingimusi ning saavutada ka suurema saagi.

4. Kanepi kasvatamise puudused hüdroponikas

Kõrged seadistuskulud

Hüdrosüsteemide ülesseadmine on algusest palju kallim kui mullas kasvatamine ja võib vajada ka rohkem teadmisi. Kuigi on olemas isetegemise lahendusi, on teatud vajalikku varustust, millest mööda ei saa.

Suur hooldusvajadus

Mõned hüdrokasvatuse meetodid nõuavad suhteliselt palju hoolt – tuleb tihti kontrollida, mõõta ja reguleerida, et saada parimaid tulemusi. Kui neid näitajaid ei jälgi, võib tekkida juureprobleeme. Hüdroponikas on juured otseselt lahuse ja keskkonna mõju all, mistõttu risk on suur.

Toitainete doseerimise keerukus

Õige koguse toitainete saamine võib olla hüdrokasvatajale paras väljakutse, eriti kui kombineerida erinevate tootjate väetisi. Hüdro süsteemis saad kontrollida täpselt, mis toitained su taim saab, puuduste korral saad kiiresti sekkuda, kuid toitmisele peab pöörama erilist tähelepanu ja seda pidevalt jälgima.

Hüdro kasutamise keerukus välitingimustes

Hüdrokasvatus õues on küll võimalik, kuid paljudel juhtudel keeruline – vaja on steriilset keskkonda ja temperatuuri kontrolli (kuumus/külm), mis võib välistingimustes raskeks osutuda. Pealegi on vaja seadmed voolu võrku ühendada ja alati pole see õues võimalik.

Hüdroponilise kasvatuse stiilid

Kogenematule võib hüdroponiline kasvatus tunduda justkui mingi vuduu maagiaga. Kuigi mõned tehnikad ja meetodid vajavad palju varustust ja on keerulised, siis on ka väga lihtsaid viise hüdrokanepi kasvatamiseks. Allpool tutvustame enim levinud hüdrosüsteeme kanepikasvatuses ning selgitame lühidalt, kuidas igaüks töötab.

Kratky meetod

Kratky meetod on kõige lihtsam hüdrotüüp ja äärmiselt kerge kasutada. See on passiivne süsteem ehk keerulist paigaldust pole. Piisab, kui taim kasvab võrktopsis inertses substraadis (nt savikuulid), mis asub toitelahuse kohal, jättes väikese õhuvahe. Taim ammutab ise kapillaartoime abil kõik vajalikud toitained, samal ajal saavad juured läbi õhupilu piisavalt hapnikku.

Tahitsüsteemid

Ka tahitsüsteemid on passiivsed ning toimivad Kratky meetodiga sarnaselt. Peamine erinevus on, et taime loomuliku kapillaari asemel veab toitelahust üles tahits (nöör). Tavaliselt kasutatakse selleks tugevaid puuvillakiude või džiuti. Oluline on, et reservuaar oleks pidevalt täis ning tahits niiske – kui see kuivab, ei saa taimed vajalikke toitaineid.

Tilkkastmissüsteemid

Tilkkastmissüsteemid on kodukasvatajate seas kõige levinumad hüdroseadised, sest neid on lihtne üles seada, ei vaja kallist varustust ja annavad häid tulemusi. Toitelahus tilgub aeglaselt juurealale spetsiaalse pumba ja torustiku abil kindla ajastusega. Aeglane kastmine aitab vältida toitainete kuhjumist ja tagab regulaarse toitmisega taimedele kõik vajalikud elemendid.

Tulva- ja äravoolusüsteemid (flood & drain)

Need süsteemid ujutavad perioodiliselt juureala üle toitelahusega ja lasevad selle siis reservuaari tagasi voolata. Tavaliselt toimub tulv iga paari tunni tagant ning taimed saavad vaheldumisi tugeva toitesööstu ja juured saavad sisse hapnikku.

Toitainete kiletehnika (NFT)

Toitainete kiletehnika (NFT, ingl. Nutrient Film Technique) on samuti koduaias üha populaarsem, sest see pakub väga efektiivset ning madala hooldusvajadusega hüdrokasvatust. NFT süsteemides liigub toitelahus pidevalt läbi kanalite, mis ujutavad juurealuse üle. Lahus pumbatakse kanalitesse, mis võimaldab sellel vabalt juurte ümber voolata. Nii saavad taimed toitainet ja juured piisavalt hapnikku.

Aeropoonika

Lõpuks jõuame aeropoonikani. Need süsteemid on kõige keerulisemad õigesti paigaldada ja töötama saada, kuid võivad olla väga tulemuslikud. Aeropoonikas on taimed õhku riputatud ja juured pihustatakse või udupritsega kaetakse toitelahusega. See tagab väga kõrge hapnikusisalduse juurtele ja kõik vajaliku toitumise.

Aeropoonika võib oluliselt tõsta nii saagi suurust kui tugevust, eriti kui oled varem kasvatanud orgaaniliselt. Kuid need süsteemid on väga tundlikud ja nõuavad pidevat jälgimist.

5. Kookoskiud – ideaalne tasakaal mulla ja hüdro vahel?

Viimastel aastatel on turule ilmunud uus ja põnev kasvusubstraat – kookoskiud.

Mis on kookoskiud (coco-coir)?

Kookoskiud ehk "coco" on valmistatud kookospähkli väliskestas olevast peenest kiulisest materjalist ning sellest saanud lemmik kasvukeskkond igal tasemel kasvatajatele, eriti algajatele. See on keemiliselt neutraalne ja toiteainetevaba, lihtsalt kasutatav kasvukeskkond, mida võib kasutada ka üksi, kuid kanepi kasvatamisel on parem segada perliidiga, et tõsta õhutatavust. 

Miks kasutada kookoskiudu?

Paljud kanepikasvatajad on üle läinud just kookoskiule, kuna see pakub nii mulla kui hüdro eeliseid ning on väga andestav. Mullal põhinevad süsteemid on alati lihtsamad kui hüdro, kuid kookoskiud laskevad kogeda mulla kasvatust, võimaldades samas palju täpsemat toitainete doseerimist. Kokoga lisad sünteetilised toitained otse kastmisvette, mistõttu on toitainete mõõtmine lihtne. Kookos (ka ilma perliidita) tagab kuni 70% parema juurehapnikuga varustatuse võrreldes puhta mullaga. Kookosvarustab juuri kõigi vajalike toitainete ja niiskusega ning võimaldab vajadusel lihtsasti "flushida" toitainetepuuduse korral. Kookoskiud on jätkusuutlik ja keskkonnasõbralikum kui teised substraadid. Kookost saab isegi mitmel korral kasutada, kuid kindlasti tuleb see enne järgmist kasvatust hoolikalt läbi loputada.

Kuna see on sisuliselt hüdroponiline süsteem, kasvavad taimed võrreldes mullaga kasvades oluliselt kiiremini – toitained on juurtele palju paremini kättesaadavad, kuid kasvukogemus jääb mullale üsna sarnaseks. Kookoskasvatuse suurim miinus on see, et pead lisama väetiseplaani cal-magi (kaltsium-magneesium). See pole suur probleem ning kõik tunnustatud hüdropoodid pakuvad laia cal-magi valikut. Kui valid kookose, soovitame kasutada Air Pote – need potid suurendavad tunduvalt juureala õhutatust ja soodustavad juure kasvu paremini kui ükski teine pott turul. 

Esimestel aastatel müüdi kookoskiudu ainult suurte tihke plokina, mille kvaliteet oli üsna madal ja mida tuli veega lagundada. Tänapäeval on kanepi jaoks spetsiaalseid kookoskiu tooteid palju. Kõik juhtivad kanepitoitainete kaubamärgid pakuvad oma kvaliteetseid kookosegusid. Soovitame Fox Farmi, Canna või House and Gardenit. Kõik kolm toodavad väga häid valmis kookosegusid ning oma kookosele optimeeritud väetisi, mis on koheselt kasutusvalmis.

6. Kokkuvõte

Soovitame algajatel alustada võimalikult lihtsalt ning katsetada, mis sobib ja mis mitte. Kõigil kasvusubstraatidel on oma plussid ja miinused; oma kasvatusmeetodi leides täiustad loomulikult seadistust ja jõuad lõpuks ka keerukamate süsteemideni nagu hüdroponika.