• 1. Mis juhtub, kui taimed venivad?
• 2. Miks kanepitaimed venivad?
• 3. Kuidas ennetada kanepitaimede väljasirutatust
• 3. a. Vali õige sort
• 3. b. Temperatuuri reguleerimine
• 3. c. Lühenda kasvufaasi
• 3. d. Koolitusmeetodite kasutamine
• 4. Kokkuvõte

Kanepiseemned kasvavad vegetatiivses etapis väga hästi ilma suure hoolduseta. Nad kasvatavad kaunilt rohelisi lehti ja valmistuvad paljunemis- ehk õitseetapiks. Kasvufaasis pole palju vaja teha, kuid õitsefaasis on hooldus tõesti oluline. Kahjurid, haigused ja väljasirutatus — muresid võib tekkida rohkem, kui suudad ette kujutada. Kui Sa mõtled, kuidas kontrollida kanepitaimede venimist, annab see artikkel Sulle lihtsaid samme, et saaksid suurepärase saagi. Pole nii, et taimed ei sirutu üldse vegetatiivses etapis – nad teevad seda –, kuid oluliselt rohkem toimub sirutamist õitsemise ajal. Väljasirutatus on lihtsalt taimede loomulik kasvuspurtt, mis on kõikidele kanepitaimedele omane. Kuid see tuleb kasuks vaid mõõdukana. Kui venimine läheb liiga suureks, moodustavad taimed õhukesi ja väikesi õisi.

Teisalt, kui taimed ei veni liigselt ning kasvavad külgsuunas, saad terved ja tugevad õied. See tähendab, et väljasirutust tuleb kontrollida, et vältida saagikuse ja kvaliteedi langust. Venimine toimub mitmel põhjusel, sh geneetika mängib samuti rolli. Sellepärast annavad väikesed ja kompaktsed taimed tihti ka sarnaseid järglasi. Samamoodi annavad pikad ja kõhnad taimed ka järglasi, kes kasvavad pikkadeks ja kõhnadeks. Kas siis on lootus kadunud? Ei... väljasirutatust saab kontrollida mitmel moel, vaatame neid lähemalt.

1. Mis juhtub, kui taimed venivad?

Väljasirutus pole suur teema, kui kasvatad taimi õues. Nagu teisedki taimed, naudivad ka kanepitaimed õues kasvamist, seetõttu pole vaja eriti muretseda. Mõnikord võivad taimed siiski ka väljas liigselt venida, kuid seda saab kontrollida treenimismeetoditega nagu LST. Enamasti toimub venimine siseruumides. Nagu juba mainitud, kutsub väljasirutatus esile probleeme ning selle asemel, et saada kompaktsed, paksude õitega taimed, saad lihtsalt hulgim ülessuunduvaid taimi. Need muutuvad kiduraks ja pikaks ning lõpetavad keskendumise õitele, keskendudes täies ulatuses venimisele. Kui see juhtub, langeb õite kvaliteet ning kaotad ka osa saagist. Kuid venimine pole nähtus, mis esineb vaid õitsemise ajal. See võib tekkida juba vegetatiivse etapi alguses.

Vegetatiivse perioodi kesk- kuni hilisosas võib venimine kaasa tuua õhukese, kitsa ning üldiselt ebatervisliku taime, kellel on hiljem õitsemise etapis raske kanda pakse õisi. Kuid taimede kasvuperioodidest on kõige ebasoovitavam venimine kasvufaas ehk seemikufaasis. Nimelt sisaldavad kasvava taime tipud kasvu soodustavaid hormoone, mis suunavad taime valguse suunas — ressursi poole, mida nad vajavad fotosünteesiks, kasvuks ja ellujäämiseks.

Kui taimedel on piisavalt valgust, kasvavad nad madalamaks ja tugevamaks. Vastupidiselt, valguse puudus pärast idanemist paneb taimed meeletult ülespoole venima. Sellest tekib pika varrega, peenikeste idulehtede ja tõeliste lehtedega seemik. Kui seemikud muutuvad liiga „jalakateks”, võib juba arvestada, et neist asja ei saa. Nende õhukesed ja nõrgad varred ei suuda kanda vegetatiivses ega õitsefaasis tekkinud raskust, vars jääb tormi ja muude ilmastikuolude korral nõrgaks lüliks. Et vältida venimist sellel kriitilisel kasvutsükli ajal, peab tagama piisava valgustugevuse. Selleks saab mõõta valguse tugevust vastavate mõõteseadmetega (lux või PAR).

2. Miks kanepitaimed venivad?

Väljasirutus esineb enamasti siseruumides. Kui taimel pole geneetilist eelsoodumust venimisele, võib venimine olla seotud valgusega. Kui taimede ja valgusallika vahemaa on liiga suur, hakkavad taimed valguse poole pürgima. Et valgusallikale lähemale jõuda, toimub venimine ehk kasvuspurtt. Ka siis, kui kasvuruum on liiga rahvastatud, venivad taimed, sest nad peavad valguse pärast omavahel konkureerima. Lõpuks mõjutab venimist ka kasutatava valguse tüüp. Olgu selleks HPS- või LED-valgustid, taimed kipuvad venima juhul, kui valgusspektris on palju punast või oranži valgust. Seda saab ära hoida, kui lisada õitsemisfaasis valgusele juurde sinist valgust – see soodustab paksemaid varsi ja oksi.

Valguse allikas peab olema piisavalt tugev. Näiteks, kui kasvatad mõnda taime vaid 100W CFL-lambiga, võivad nad venima hakata, sest valgus pole piisavalt tugev. Soovitame vähemalt 50-70W valgust ruutjalale. Väiksem valguse kogus paneb taimed kindlasti rohkem venima. On olemas sorte, mis on eelsoodumusega venima. Geneetika määrab lõpliku kasvatüübi ja kõrguse. Kuigi kasvatajana saad mingil määral venimist kontrollida, dikteerivad lõpptulemuse siiski taime geenid. Sativa-dominantsed taimed on loomulikult rohkem venivad võrreldes Indica-dominantsete õdede-vendadega. See ei tähenda, et Sativa oleks halb – see on osa nende evolutsioonist, kuid seda tasub silmas pidada sordi valikul.

3. Kuidas ennetada kanepitaimede väljasirutatust

Vali õige sort

See on esimene asi, mida tegema pead – võid teha kõik õigesti, aga kui taime geenides on venimine, toimub see ikka. See kehtib ka siis, kui kasvatad kloone või seemnest! Leia õiged sordid. Enamus Indica sorte kipuvad rohkem külgsuunas kasvama kui kõrgusesse. Samas paljud Sativa sordid on tuntud oma venimise poolest ja toodavad õhusamaid õisi. Muidugi leidub ka erandeid – kõik Indica taimed ei kasva külgsuunas ega Sativa taimed alati pikkadeks ja kõhnadeks. Kuid kuna enamik siiski teeb seda, vali Indica sordid – näiteks Cream Cookies Auto –, mis kasvavad ühtlasemalt, et valgus jõuaks ühtlaselt igale taimele.

Kuid ainult geneetikale pole mõistlik lootma jääda. Näiteks Satia-dominantne taim, millel on ebapiisava tugevusega valgus, venib palju rohkem kui Indica-dominantne, kuid mõlemad võivad siiski liiga „jalakaks” kasvada – lihtsalt veidi erinevas mahus. Lõpuks ei saa valguse tugevuse puudumist kompenseerida, ükskõik kui õiget geneetikat kasutad. 

Temperatuuri reguleerimine

Kui kasvuruumis tekib palju kuumust, on taimed sunnitud ülespoole venima. Temperatuurid üle 28°C panevad taimed kõrgemaks kasvama. Ja mida lähemale valgusallikale nad jõuavad, seda rohkem nad venivad. Sellised taimed jäävad nõrgemaks ja võivad isegi iseenda raskuse all murduda. Selle vältimiseks hoolitse, et kasvuruumis oleks palju värsket õhku ringlemas. See aitab ruumi ja taimed jahedana ning õnnelikuna hoida, lisaks arenevad tugevad varred, kui tuuleke neid pidevalt raputab. Looduses reageerivad taimed tuulele, kasvatades tugevamad varred ja oksad. Siseruumis saab kuumust mitmel viisil kontrollida. 

Muidugi aitavad ventilaatorid õhu liikumisele ja kasvuruumi jahutamisele kaasa. Raskemas olukorras võib vaja minna isegi konditsioneeri, et hoida temperatuurid madalal. Selle asemel, et temperatuuri pidevalt jälgida, võid ventilaatorid ja konditsioneeri ühendada anduritega, mis automatiseerivad keskkonnaseadistust. Õues kasvatades on taimedel tihti raskem jahedat hoida. Kui kasvatad kasvuhoones või tunnelis, ava alati tuulutusavad ja uksed, et õhk liiguks. Kuumalaine korral kasuta taimede katteks varjukangaid, mis kaitsevad liigsete UV-kiirte eest.

Lühenda kasvufaasi

Kui taimed hakkavad venima õitsemisfaasis, hakkavad paljud kasvatajad paanikasse sattuma – lakke pole enam ruumi, et taimed kasvaksid. See omakorda võib põhjustada valguspõletust ning pleegitada õied ja lehed. Kui kasvatad sorti, millel on kalduvus venida, vähenda vegetatiivse perioodi kestust, et taimedel oleks rohkem aega ja laeruumi venimiseks õitsefaasis.

Fotoperioodsete taimede kasvatamisel saad valgusrežiimi muuta kasvufaasist paljunemisfaasi viimiseks vahemikus 18/6 (valgus/pimedus) kuni 12/12 tsüklini. Kui kasvatad automaatseid sorte, siis nende jaoks valgusrežiimi muuta pole vaja, sest nad kasvavad nagunii. Küll aga saad venimist olulisel määral kontrollida, kui lühendad kasvuperioodi, jättes rohkem aega venimiseks edasi õitsedes.

Koolitusmeetodite kasutamine

On palju erinevaid tehnikaid, sh LST ja SCROG, mille eesmärk on vältida kanepitaimede venimist.

LST

Tuntud ka kui madala stressiga koolitamine, seisneb see meetod taimede okste paindamises poti serva suunas. Kasvatajad jätkavad okste painutamist kogu kasvutsükli vältel, mistõttu taimed ei sirutu ülespoole. Jah, oksad üritavad ikka püstiseks tõusta, kuid püsivad painutatud, kui kinnitad need tugevate traadiga külgede külge.

SCROG 

Selle meetodi puhul lastakse taimedel vegetatiivses faasis vabalt kasvada, kuid õitseetapi saabudes paigutatakse taimede kohale võrk, mille alla tõstetakse oksad kohe, kui need üle võrgu piiluvad.

Tuntud ka kui „Screen of Green”, hoiab see tehnika taimede liigse ülespoole kasvamise ära. Võid eemaldada kõik lehed võrgu alt, aga kui torkad võrgu peale kasvavad oksad selle alla, märkad, et tekib palju õisi, sest ühtlane latv võimaldab valguse ühtlast jagunemist.

Tagage piisav õhuringlus ja õhuvahetus kogu kasvupiirkonnas

Üks aspekt, mis mõjutab otseselt õitseperioodil tekkivat venimist, on kasvuruumis või -telgis toimuv õhuringlus ja -vahetus. Õues kasvatamisel aitab looduse enda tuul, kuid siseruumides peame selle ise tagama. Õhk, mis liigub läbi kogu latva, mõjutab otse ja nähtavalt okste ja varte paksust ning tugevust.

Ebapiisava õhuliikumise korral saavad taimed pikkade ja hõredateks ning vajavad tuge, kui nad piisavalt tihedaid õisi kasvatavad. Selle vältimiseks lisa kasvuruumi mõned pöörlevad ventilaatorid, mis suunavad õhu erinevatest suundadest latva. Väikese kasvu puhul piisab ühest ventilaatorist, ent suuremas telgis või ruumis võiks otsestada üks ventikas ülespoole latva ja vähemalt üks küljelt. Nii soodustad tugevat ja jõulist varrekasvu, mida soovid.

4. Kokkuvõte

Nagu näha, on olemas mitmeid viise, kuidas aidata oma taimedel kujuneda tihedateks, tugevateks põõsasteks, nagu kõik soovime! Veidi hoolikat planeerimist ja saavutad soovitud saagi! Pea meeles, et kõik, millega saaki mõjutad, kajastub kasvus ja lõpptoote kvaliteedis. Edukat kasvatamist ja palju edu!