Parim viis kanepit suitsetada: bong vs joint

• 1. Ettevalmistus: tööriistad, mida vajad bongi ja joint'i jaoks
• 2. Suitsetamisseadme ettevalmistamine
• 3. Joint vs bong: mobiilsus ja diskreetsus
• 4. Kumb põleb aeglasemalt?
• 5. Milline suitsetamisviis teeb rohkem pilve?
• 6. Kumb on tervislikum – joints või bongid?
• 7. Bong vs joint: kumb on traditsioonilisem?
• 7. a. Esimesed jointid ja bongid
• 8. Joints vs bongid: plussid ja miinused
• 9. Uus tulija – dabbing
• 10. Bongi tüübid
• 11. Kokkuvõte

Kui jutuks tuleb erinevad viisid kanepi suitsetamiseks, siis igal stoneril on oma lemmikmeetod. Mõni eelistab pigem maha istuda ja joint'i keerata kui bongi ette valmistada ja seda tõmmata, ning mõni vastupidi. Kuid peale ilmselge füüsilise erinevuse nende kahe kanepi suitsetamise viisi vahel, milles seisneb põhierinevus? Peamine erinevus seisneb selles, millise tüüpi pilve kumbki meetod annab. Tavaliselt pole joint'i suitsetades saadav mõju nii tugev kui bongi kasutades.

Vaatame lähemalt, kuidas erinevad joint'i ja bongi suitsetamine.

1. Ettevalmistus: Tööriistad, mida vajad bongi ja joint'i jaoks

Alustuseks mõtlesime, et loogiline on vaadata mõlema meedodi esimest sammu. Mõlemal on oma vajalikud tööriistad olemas, et saaksid ettevalmistused teha. Kumbagi viisi puhul läheb esmalt vaja grinderit või mõnda alternatiivset hakkimistööriista, et üldse saaks edasi minna suitsetamisega.

Joint'i jaoks vajalikud tööriistad:

• Grinder, käärid või mõni muu asendus grinderile;
• Keeramispaberid;
• Väike torkeriist;
• Filtriplokk või ükskõik milline paberitükk, mis oleks õhem kui karbipapi ja paksem kui tavaline koopiapaber;
• Ja tulemasin.

Bongi jaoks vajad:

• Grinder või alternatiiv;
• Bong;
• Torufiltrid;
• Vesi; 
• Kaussi puhastamise vahend;
• Ja tulemasin.

Nüüd, kui vajalikud tööriistad on olemas, oled valmis järgmise sammu jaoks.

2. Suitsetamisseadme ettevalmistamine

Kui asjad on olemas, on mõlemal suitsetamisviisil omaette ettevalmistusprotsess. Joint'i puhul läheb vaja sinu keeramisoskust. Kui sa seda veel hästi ei valda, ära muretse - harjutamine teeb meistriks! Vaata seda sammsammulist juhendit joint'i keeramiseks.

Lühidalt öeldes koosneb joint'i keeramine 5 sammust. Esmalt haki kanep, tee valmis filter/kruts. Seejärel täida ja keera joint - lõpuks kasuta torkeriista, sulge joint ning süüta! Üldiselt võtab joint'i keeramine rohkem aega kui bongi toppimine. Bongile toppimiseks piisab, kui puhastad kausi, täidad selle hakitud kanepiga, lisad vett ja tõmbad! 

Arvesta ka sellega, et bongi saad suitsetada alles peale suuremat ostu ehk bongi soetamist. Kui sa ei taha päris oma bongi soetada, võid ehitada ka DIY bongi.

3. Joint vs bong: mobiilsus ja diskreetsus

Üks põhierinevusi on mobiilsuses. Kindlasti lähevad siin punkti joint'id - need mahuvad kenasti kätte. Miks? Sest ükskõik kui väike bong ka poleks (on olemas ka minimudelid), jääb see siiski kohmakaks, samas kui joint'i tööriistad on nii pisikesed, et võivad su kotis isegi ära kaduda. 

Teine oluline erinevus on diskreetsus. Kuna kanep pole veel igal pool maailmas legaalne, ja see aeg kunagi tuleb, on oluline ka diskreetsuse tase. Ka siin võidab joint. Kanepisigarett tõmbab palju vähem tähelepanu kui suurem seade nagu bong või toru. 

4. Kumb põleb aeglasemalt?

Ka siin võidab joint. Põlemiskiiruse mõttes kestab joint üldjuhul palju kauem kui bongitõmme.

Lisasoovitus

Kui tahad, et su joint põleks eriti aeglaselt, kasuta läbipaistvat tselluloosist keeramispaberit tavapärase valgendatud või orgaanilise asemel. 

Bongi suitsetades saad tavaliselt teha umbes 2 kuni 4 tõmmet, sõltuvalt kausi suurusest, enne kui kõik kanep on ära põlenud. Joint'ist jätkub mitmeks tiiruks enne kui see lõpuni põleb.

5. Milline suitsetamisviis teeb rohkem pilve?

Jõudsime olulisima juurde: kumb viib rohkem pilve? Siin tuleb punkt bongile. Kui jutt käib "kui pilves on pilves", siis bong annab kindlasti tugevama mõju kui joint. 

Peamine erinevus on selles, et bongiga läheb vähem kanepit vaja, et saada sama või veel tugevam pilv kui joint'iga. Sellel on mitu põhjust. Esiteks - suitsetades joint'i osa suitsust kaob õhku, sest sigarett põleb pidevalt, aga bongiga hingad kogu suitsu endasse. Teiseks annab suitsetamistehnika ka erinevuse. 

Joint'i suitsutades teed üldiselt rahulikke, harvu tõmbeid, aga bongiga läheb suits järsult ja sügavale kopsu, sest üritad kõik suitsu kätte saada. Kuna suitsetamisel jõuab suits bongiga sügavamale, mõjuvad ka pilveefektid tugevamalt. Seega võib öelda, et bong säästab kanepit ja viib sind enam pilve kui joint.

6. Kumb on tervislikum – joints või bongid?

Ka siin saab bong plusspunkti. Miks? Lihtne – bongiga hingad sisse ainult põlevate kanepiõisikute suitsu. Boonuseks filtreeritakse suits läbi vee enne, kui see jõuab su kopsudeni. Vees filtreeritakse ära osa kahjulikest ainetest nagu tõrv. Mõned bongid sisaldavad ka täiendavat filtrit veelgi kahjulike ainete eemaldamiseks.

Jointi süüdates pole kahjulike ainete eest pääsu. Kanepisigareti suits koosneb umbes 80% ulatuses mitte-kannabinoididest, sealhulgas vähemalt 115 erinevat ühendit, muuhulgas pool tosinat tuntud PAH-i. Kui sa tahad kõigi aegade tervislikumat tarbimisviisi, siis peaksid kaaluma vaporisaatoreid – need on palju tervislikumad kui bongid või jointid. 

7. Bong vs joint: kumb on traditsioonilisem?

Traditsioonide küsimuses on isegi keeruline otseselt öelda, kumb esindab traditsiooni kõige enam. Ega kumbki pole algne kanepitarbimise viis – tuleb vaadata, millal loodi kumbki meetod. Joint'id kujutavad suurepäraselt kanepikultuuri olemust, aga tegelikult samamoodi ka bongid.

Kino- ja seriaalistseenides kujutatakse stonereid mõlemas võtmes – vahel bongid isegi liialdatud stereotüüpide rõhutamiseks. Traditsiooni mõttes tasub pilk pöörata ajalukku. Millal suitsetati esimest joint'i või valmistati esimene bong ning kuidas mõjutasid seda vanad kultuurid? 

Esimesed jointid ja bongid

Kanepit on kasutatud juba kolmandal aastatuhandel eKr, kuigi toona polnud rolling paberid ega bongid veel kasutuses. Juttude järgi loodi esimesed kanepitarbimise vahendid umbes 2700 eKr ning need olid torud ja vesipiibud (hookah), mis on bongile kõige lähemad.

Tänapäevane bong loodi arvatavasti Sküütide hõimu poolt perioodil 900 kuni 200 eKr. Esimesed kirjed keeratud jointidest pärinevad umbes aastast 1856 Mehhikost (kuigi arvatavasti kasutati joint'e juba varemgi). 

Lõpuks on traditsiooni osas iga riigi/linna kultuurilised eripärad määravateks – ühed kasutavad rohkem bongi, teised eelistavad joint'i. 

8. Joints vs bongid: plussid ja miinused

Visuaalseks ülevaateks erinevustest vaata järgmist tabelit:

9. Uus tulija – Dabbing

Nüüdseks on peaaegu kõik kuulnud dabbing'ust, kuid see pole alati nii olnud. Kuni umbes kümme aastat tagasi oleks dab-rigi kasutamise mõte "imeliku, meekarva olluse" suitsetamiseks ajanud enamik stonereid segadusse. 

Tegelikult avaldas juba aastal 1999 juhtiv alternatiivse elustiili lehekülg Erowid artikli "Hash Honey Oil Technique". See oli esimene avalik lits kirjeldus tänapäevasest kanepiekstrakti tootmise meetodist (open-blasting), mis käivitas revolutsiooni ja tõi meieni kõik tänapäevased ekstraktid (vähemalt legaalsetes riikides ja osariikides).

Aga mis on dabs'id?

Ei, me ei mõtle siin tantsuliigutust aastast 2015. Dabs'id on ehk ka tuntud kui vahad, shatter, budder või honeycomb (ehkki kõik need on omaette tooted), tegemist on THC-kontsentraatidega BHO (Butane Hash Oil) perekonnast. Dabide valmistamine on tegelikult ohtlik ning mitte algajatele, kuid sammud on lihtsad. Kanepi läbipesemisel butaaniga eemaldatakse trihhoomid ning lastakse need läbi peenfiltri. Butaan aurustatakse, kuniks järele jääb kleepuv, trihhoomirikas mass. Dabsides võib THC tase olla üle 85%, samas kui enamik kanepiõisi jääb 25% piirimaile. 

Levinum viis dabs'ide tarbimiseks on seade nimega "dab rig". Kogenematule näeb see välja nagu tavaline bong, kuid erinevusi siiski on. Peamine erinevus – bongi kauss asendatakse "naelaga" (nail). Nail kuumutatakse punaseks kas gaasipõleti või sisseehitatud küttekeha abil ning dab aurustatakse sellel koheselt (siit tuleneb ka nimetus).

Dabs'id väärivad austust, sest on eriti tugevad ja võivad algajatele tuua huvitavaid kõrvalmõjusid. Kui oled alles kanepiteekonna alguses, siis dabs pole koht, kust alustada. Kuigi kanepi üledoos on sisuliselt võimatu, võivad tugevad kontsentraadid põhjustada kiiret pulssi, lühiajalisi mäluhäireid, seedimisvaevusi ja ärevust või paranoia tunnet, nii et alusta ettevaatlikult.

Kuid hinna ja efekti suhte mõttes on dabs'ed ületamatud. Üks dabs on sama tugev kui 3 kausitäit või üks väga suur blunt. Ja kuigi ettevaatusele tasub rõhuda, võib kogenud kasutajale dabs olla vägev kogemus. Mõned stonerid on kirjeldanud, et tunne on justkui esimeste suitsetamiste ajal: palju naeru ja maitsva toidu isu. Kuigi enamasti suitsetatakse dab rig'iga, võib neid lisada ka joint'i või kasutada vape pliiatsit, mis vähendab tugevat ja kiiret psühhoaktiivset mõju ning muudab kasutamise lihtsamaks. 

Kas peaksid kohe dabsi hankima? Sellele saad ainult sina ise vastata. Kui oled kogenud kasutaja, tõenäoliselt naudid esimest dab'i, kuid alusta tasapisi!

10. Bongi tüübid

Bonge on igas suuruses ja kujuga, alates taskuvariandist kuni massiivsete šõu-tükkideni, mis nõuavad lausa eraldi kohta. Populaarseimad bongid on klaasist, keraamikast ja akrüülist.

Klaasbongid

Klaasbongid pakuvad eriti sujuvat suitsetamiskogemust, võimaldades detailseid disaine. Nad on tavaliselt kallimad kui akrüül- või keraamikavariandid, kuid – nagu enamikes asjades – saad selle eest kvaliteeti. Klaasbongi on ka lihtsam puhastada, sest klaas ei ima suitsu endasse. Siiski võivad need kergesti puruneda. Seega enne ostu tee kindlaks mitu olulist asja –

• Eriti tugev klaas – mida paksem klaas, seda tugevam bong. Hea valik on Gorilla Glass või paks borosilikaatklaas.
• Sile klaas – teravad klaasid teevad tõmbamise raskemaks ning võivad põhjustada haavu; sile bong tagab parema õhuvoolu.
• Tugev perkolaatorsüsteem – perkolator jahutab ja filtreerib suitsu enne, kui see kopsudeni jõuab. Tugev, lihtne puhastada.
• Jääpüüdja – jääpüüdjaga saad bonga kaela panna jääkuubikud või purustatud jää, mis teeb suitsu veelgi jahedamaks. Võid anda maitseid, lisades maitsestatud vett. Populaarsed on mango, münt, rosmariin.

Keraamilised bongid

Keraamilised bongid pakuvad veidi robustsemat kasutuskogemust, kuid just see annabki neile oma võlu. Need on vastupidavamad kui klaasbongid, eriti neile, kellel kipub bong maha kukkuma. Keraamika võimaldab ka unikaalseid ja kunstipäraseid disaine. Sageli on need kaunilt glasuuritud – silmapaistev kollektsioonis.

Keraamika miinuseks on raskem puhastamine, sest poorne materjal imab suitsu ning aja jooksul tekib mustus. Samuti maksavad need rohkem kui akrüül ning võtab aega, et pärast kasutamist maha jahtuda. Tegelikult on see meie lemmikvalikute seas kõige tülikam: puhastamine on paras peavalu. Seest ei näe, milline osa vajab pesu. Otsi mudelit, millel on jääpüüdja – kui plaanid keraamilist bongi, soovitame just seda.

Akrüülbongid

Lõpuks – akrüül- ehk plastikbongid. Kõige odavam valik – neid tehakse masstoodanguna. Need on meie lemmikud kohe pärast klaasibonge, sest suits on karmim ja eluiga lühem. Plast laguneb paratamatult mõne aasta pärast, kuid kuna bongid on odavad, pole katki minek suur probleem. Kui märkad lagunemise märke, ära suitseta sellest – terviserisk!

Akrüülbongid on lihtne puhastada – pane kraanikaussi kuuma vee ja seebiga ning lase seista. Ei ima suitsu endasse ja sobib, kui ei taha millegi "reostunud" kaudu suitsetada. Lisaks on nad tõeliselt vastupidavad – kui tahad bongi, mis ei purune kunagi, siis see on õige valik.

Isetehtud bongid

Isetehtud bongide võimalusi on lõputult, kuid kõige levinum on teha see Gatorade-pudelist. Lõika pudeli põhja lähedale auk ja kinnita sinna torujupist vars. Parim materjal on metalltoru, et vältida kahjulike ainete sissehingamist. Kindlusta õhutihedus – kui pole, rikub suitsutamiselamuse ära. Sama kehtib kaussi kohta – fooliumist kauss on võimalik, kuid õhutihedust on raske saavutada. Investeeri pigem metall- või klaaspessa. 

Millist bongi valida? Kui saad lubada klaasist bongi (ja neid leidub taskukohaste hindadega), soovitame kindlasti seda. Suitsetamiskogemus on palju sujuvam.

Kuid kui eelarve on piiratud, sobib akrüül- või keraamikabong suurepäraselt. Regulaarne puhastamine ja pidev kontroll lagunemise suhtes – siis sobivad need hästi su bongikollektsiooni.

11. Kokkuvõte

Suitsetamise erinevused bongi ja joint'i vahel on märkimisväärsed ning see, kumb viis "õigem" on, on täiesti subjektiivne. Igal meetodil on oma head ja vead, seega jääb kasutaja enda otsustada, kumb teda kõnetab. Kuna paljude stonerite eesmärk on saada korralikult pilve ja bong viib kõrgemale, võiks öelda, et selles "võitluses" jääb võitjaks bong.