Kas marihuaana võib tappa?

• 1. Mis on üledoos?
• 2. Mis juhtub, kui tekib üledoos?
• 3. Kas kanepiga saab üledoosi?
• 4. Mis juhtub, kui proovida saada kanepiga üledoosi?
• 5. Kas kunagi on keegi thc tõttu surnud?
• 6. Kokkuvõte

Narkootikumide üledoos tähendab teatud aine manustamist või tarvitamist suuremas koguses, kui soovitatakse, mis tähendab, et see ei pea olema illegaalne aine, et sind kahjustada. Alates mürgistest ainetest nagu elavhõbe kuni igapäevaste toodeteni nagu kohv – iga aine võib sind tappa, kui seda liiga palju tarbida, ning see käib ka kanepi kohta. Kõik on surmava üledoosi ohus, kui tarvitada piisavalt palju kanepit, aga peaksid alla neelama 680 kg kanepit 15 minutiga, mis on sõna otseses mõttes võimatu.

1. Mis on üledoos?

Üledoos tähendab ükskõik millise aine manustamist või kasutamist soovitatust suuremas koguses, mille tulemusel tekib toksiline seisund või surm. Üledoosiga seostatakse sagedamini illegaalsete või kahjulike ainetega, kuid tõde on, et iga aine võib olla ohtlik, kui seda liigselt tarbida. See tähendab, et mitte ainult mürgistest ainetest, vaid ka igapäevastest ainetest võib saada surmav doos – muidugi, surmaga lõppeva koguse hulk sõltub suuresti aine toksilisusest.

Näiteks 1 gramm polooniumi (kasutatakse aatomienergiaallikana raadioisotoopgeneraatorites) võib aurustamisel tappa üle 50 miljoni inimese, samas kui näiliselt ohutud ained võivad samuti olla surmavad – näiteks korraga 80 tassi kohvi võib tappa täiskasvanu. 

Igapäevased ained, mis võivad põhjustada üledoosi

Nii et tegelikult pole vahet, millist ainet sa üle tarbid – kui sa tarvitat kordades rohkem kui soovitatud, on peaaegu kindel, et see teeb sulle liiga. Aga mis siis päriselt juhtub, kui tekib üledoos?

2. Mis juhtub, kui tekib üledoos?

Sõltuvalt kuritarvitatud ainest võivad esimese sümptomid olla erinevad, kuid kui tegu on surmava doosiga, siis lõpuks mõjutab see ajupiirkonda, mis kontrollib elutähtsaid funktsioone nagu hingamine ja südametegevus, mis hakkavad seiskuma ning võivad viia surmani.

Näiteks mõõdukas annuses võib kofeiin vähendada väsimust ja hoida sind erksana, aga kui jood 80 tassi kohvi jagu kofeiini (ca 7500 mg), võivad mõjud muutuda ohtlikuks (nn koffeinism) ja tekkida ebameeldivad sümptomid, mida tuntakse “kofeiini ärevusena”. Siis võivad esineda ärrituvus, rahutus, unetus, peavalud, mis omakorda võivad tekitada südamepekslemist või viia südameseiskumiseni. 

See tähendab, et suur kogus kofeiini pole alati tappev, aga kui see juhtub, on põhjuseks nn surmav keskmine annus, mis inimeseti varieerub. Keskmine surmav annus kofeiini inimese kohta on hinnanguliselt 150–200 mg kehakilogrammi kohta, kuid seda võivad mõjutada geneetilised tegurid, näiteks kroonilised maksahaigused. On teada ka surmajuhtumeid, kus maksatsirroosiga inimene tarbis kofeiinimaitselisi pastille, mis viis raskekujulise ajuturse ja ajukahjustuseni.

Nii nagu koffeinism, võib ülemäärane veejoomine põhjustada joobeseisundi; Kui jood umbes 6 L vett, võib tekkida ülehüdratatsioon (ehk veejoove), mis põhjustab ajurakkude paisumist, viies peavalude, krampide, kooma või isegi surmani tõsisematel juhtudel. See juhtub, kuna ajus liigse vedeliku kogunemine (aju tursed) võib mõjutada ajutüve ning viia närvisüsteemi häireteni, rasketel juhtudel krampide, ajukahjustuse, kooma ja surmani.

Kõike seda ei juhtu alati, kui tarvitada aineid liiga palju, sama võib juhtuda ka siis, kui lõpetada mõne olulise aine manustamine täielikult. Näiteks, kui lõpetad veejoomise või tarbid liiga palju soola, tekib dehüdratsioon ning rakud võivad kokku tõmbuda, põhjustades hüponatreemiat. Hüponatreemia tekib, kui veres on liiga madal naatriumisisaldus ja sümptomid võivad olla kerged või rasked – kergemateks loetakse halvenenud mõtlemist, tasakaaluprobleeme, peavalu, iiveldust; raskemateks ka segadus, krambid, kooma.

Aga kuidas see kanepiga seotud on? Noh, kanep on suhteliselt ohutu aine, kuid võib samuti põhjustada üledoosi, kui tarbida väga suuri koguseid.

3. Kas kanepiga saab üledoosi?

Nii nagu iga ainega, saab ka kannabist olla “liiga palju”, kuid enamus juhtudest põhjustab see lihtsalt väga tugeva pilvesoleku, kuna surmavat doosi on pea võimatu saavutada. Selleks, et kanep oleks surmav, peaksid tarbima 10 200 000 mg THC-d vähem kui 15 minutiga.

See kogus võrdub 65 000–68 000 ühegrammise jointi suitsetamisega, kuid selleks hetkeks tapaks sind juba suits enne, kui kogu THC vereringesse jõuab või, näiteks, kui sööksid kanepiga valmistatud sööke, vajaksid kaksteist tuhat 1000 mg THC'ga söödavat hõrgutist surmavaks üledoosiks, kuid tõenäoliselt tapaks sind enne magusus või sool, mitte THC.

4. Mis juhtub, kui proovida saada kanepiga üledoosi?

Lühidalt, ei. Sa saaksid ilmselt üli tugevasti pilve ja kogeksid ränka halba trippi, kuid tegelikult suitsetamisega surma saada pole võimalik. Pole vahet, kas suitsetad või sööd söödavaid tooteid – enne kui jõuaksid meeletu 10 200 000 mg THC-ni, oled sa juba niivõrd pilves, et ei suudaks enam jointi süüdata või uut ampsu võtta. Kui oled varem kanepit tarvitanud, tead ilmselt, kuidas su keha reageeriks sellise üledoosi katsel; Esimesed sümptomid oleks tõenäoliselt tugev diivanilukk ja isegi, kui sellele vastu suudad panna, jääksid lõpuks püsti seistes magama.

Kui oled kogenud tarvitaja ja su suurt taluvus, siis järgmised sümptomid oleksid koordinatsiooni halvenemine, unustamine ja isegi lihtsad igapäevased tegevused nagu kõndimine muutuksid raskeks. Samuti, su südametöö kiireneb ja võid kogeda ebameeldivaid sümptomeid nagu paranoia ja ärevus, mõju võib kesta üle 12 tunni sõltuvalt kogusest ja enamasti lõpeb pikkade uinakutega. Muidugi on iga inimene erinev ja sümptomid võivad igaühel erineda.

5. Kas kunagi on keegi THC tõttu surnud?

Siiani pole ükski surm olnud põhjustatud THCst endast, küll aga on registreeritud surmasid vastutustundetu kanepi tarvitamise tõttu, kuna kanep on joovastav aine, mis mõjutab tuju ja vaimset seisundit ning võib igaüht erinevalt mõjutada. See tähendab, et ainult THC tarvitamine pole eluohtlik, kuid peaksid olema ettevaatlik, sest psühhoaktiivne mõju võib “äratada” varjatud häired, millega muidu kokku ei puutuks, näiteks:

• Immuunsüsteemi probleemid;
• Hingamisteede haigused;
• Vaime tervis, ajufunktsioon ja mälu.

Näiteks 2014. aastal hüppas Colorado hotellist alla üliõpilane, kes sõi kanepiga küpsist; tudengil puudus kogemus kanepiga ning, peale soovituslikku kogust proovimist ja mõju mitte tundes, sõi ta ära kogu söödava, ning kohe, kui mõju ilmnes, muutus rahutuks ja segaseks, enne kui hüppas surma. Uurimisel teatas politsei:

"üliõpilase veres oli 7,2 nanogrammi THC-d ehk rohkem kui tavaline veres, mis jääb tavaliselt vahemikku 2,7–4,5 ng/ml"

Võrdlemisi kõrge THC sisaldus oli põhjuseks, et leiti, et tudengil tekkis psühhootiline episood, mille vallandas kanep, nii et otsene surm polnud küll THC üledoos, kuid kanepil oli oluline roll tema surmas.

Pea meeles: isegi kui kanepit peetakse suhteliselt ohutuks ning kasutatakse ka meditsiinis, võib see tekitada teatud seisundeid, mis on kahjulikud – seega pea kinni soovitatud doosidest ning kontrollitud ravimite puhul konsulteeri alati arsti/õega enne THC või CBD tarvitamist.

6. Kokkuvõte

Kokkuvõttes on kanep iseenesest suhteliselt ohutu – võid kogeda halbu trippe, kuid tõsist ohtu tervisele või elule pole, kui oled ettevaatlik. Kuid kuna see on psühhoaktiivne, võib see vallandada juba olemasolevaid haiguseid ning panna sind keerulisse olukorda. Austa alati oma piire ning ära kunagi ületa soovitatud annust, eriti, kui pole varem kanepit tarvitanud.

Kui sul on nippe või nõuandeid, kuidas uued tarbijad saaksid halbu kogemusi (või hullemat) vältida, jäta julgelt kommentaar allpool!

Välisallikad

1. Kannabinoidide kontsentratsioon veres ja uriinis pärast CBD-jointide suitsetamist. - Ulf Meier Franz Dussy, Eva Scheurer, Katja Mercer-Chalmers-Bender, Sarah Hangartner (2018)
2. Sümpaatilise närvisüsteemi mõju neerufunktsioonile hüpotermia ajal. - Broman, Lars Mikael & Kallskog, Ö & Kopp, Ulla & Wolgast, Mats. (1998). 
3. Naatriumihäirete diagnoosimine ja ravi: hüponatreemia ja hüpernatreemia. - Michael M. Braun, Craig H. Barstow, Natasha J. Pyzocha (2015)